NAISED VAJAVAD KAITSET: Soome tööle minevaid eestlannasid võib halvemal juhul oodata tööorja saatus

"Üks juhtum oli selline, kus Eestist tulijatele anti hullumeelselt palju tööd – üks naine pidi iga päev koristama näiteks 42 WC-d," rääkis FEM-projekti konsultant Merike Mikk, kuidas Eesti naised langevad Soomes tööalase ärakasutamise ohvriks. Et välismaale minejaid kaitsta, on Euroopa Eesti seltside koda algatanud FEM-projekti, mis hakkab Tallinnas Soome tööle või elama minekut kavandavatele naistele infoseminare korraldama.

Pilt: Scanpix

NAISED VAJAVAD KAITSET: Soome tööle minevaid eestlannasid võib halvemal juhul oodata tööorja saatus (2)

Triin Oja

"Üks juhtum oli selline, kus Eestist tulijatele anti hullumeelselt palju tööd – üks naine pidi iga päev koristama näiteks 42 WC-d," rääkis FEM-projekti konsultant Merike Mikk, kuidas Eesti naised langevad Soomes tööalase ärakasutamise ohvriks. Et välismaale minejaid kaitsta, on Euroopa Eesti seltside koda algatanud FEM-projekti, mis hakkab Tallinnas Soome tööle või elama minekut kavandavatele naistele infoseminare korraldama.

Kuigi enamik eestlasi unistab Soome minnes suuremast palgast ja paremast elust, siis ilma ettevalmistuseta sinna tööle minejaid varitseb oht sattuda ka tööalase räige ärakasutamise ohvriteks. Ei maksa arvata, et soomlased järgivad kõiges seadust või on alati ausad tööandjad.

"Näiteks koristajate puhul tuleb seda tihti ette," nentis FEM-projekti konsultant Merike Mikk, kes aitab enda kogemuste põhjal Soome elama läinud peresid. "Üks juhtum oli näiteks selline, et kolmel naisel oli vaja iga päev koristada kolme suurt büroohoonet – neil oli ikka hullumeelselt palju tööd, üks neist pidi päevas koristama näiteks 42 WC-d."

Purunenud jalaluu

"Ükski soomlane poleks iialgi nõus sellist asja tegema. Aga eestlane on teadmatuses, raha ta tahab, tööl on kohusetundlik, keelt väga ei oska, nii ta siis lihtsalt vehib seal ja jääbki ületunde tegema, sest ei saa muidu valmis. Ja talle tundub veel, et ta pole olnud piisavalt tubli, aga tegelikult on selline koormus täiesti ebaseaduslik," rääkis Mikk.

Ühel kolmest Eesti naisest, kes iga päev kolme büroohoonet küürivad, juhtus tööõnnetus – raske koristuskäru purustas ta jalaluu. "Tööandja tegutses kavalalt, jättis õigele paberile õige risti tegemata, nii et see ei olekski nagu olnud tööõnnetus, ning naine jäi selles juhtumis kaotajaks," rääkis Mikk, kelle sõnul algas rikkumine juba sellest, kui naistele ei antud tööks turvajalatseid. "See on umbes sama, kui tuletõrjuja läheb tööle ja talle öeldakse, et võta kodust kaasa mingid riided, mis on vähesüttivad."

FEM-projekti koordinaatori ja EESK juhatuse liikme Liia Urmani sõnul kasutatakse tihti ära seda, et Soome tööle läinud Eesti naised ei ole teadlikud sealsetest seadustest ega oska end kaitsta. "Soome tööandjad arvavad sageli, et seal on eestlastest migrandid, kes ei hakka midagi nõudma, kuna neil on põhiasjaks töötasu. Tihti kardab eesti naine raskete töötingimuste üle kurtma minna, sest siis võib ta veel hullemasse olukorda sattuda. Saab veel karistada, et oli nõus niiviisi töötama," rääkis Urman.

Lisaks suurele töömahule peavad tööalase ärakasutamise ohvriks langenud eestlased kannatama mõnel juhul ka ülipikkade vahetustega tööd.
"Projekti kolmandas etapis kohtume Soome kohalike omavalitsustega. Meil on partner ka Turu linnas, mille lähistel asub suur linnuvabrik. Meie projekti partner ütles, et seal töötab palju eesti naisi, kelle tööolukord on väga raske. Ütlesin, et tahan sinna minna. Kohtume omavalitsustega ja tahame küsida, kas nad teavad, millistes tingimustes meie naised seal töötavad," lausus Urman, kelle sõnul rääkisid naised, et vahetused venivad kohati isegi 24 tunni pikkusteks. "Soome partner oli juba küsinud, talle öeldi, et kõik on normaalne." Soomlastele ei ole see mingi probleem, kuna tegemist on migrantidega – eestlastega.

Projekti partner Turu linna poolt Kirsi Äyräs tunnistas, et paljud tööandjad jagavad eestlastest töötajatele ka valeinfot: "Ütlevad, et meil on küll sellised seadused, aga need kehtivad ainult soomlastele ja nii edasi. Paljud ettevõtted teevad konkursside võitmiseks väga odavaid pakkumisi ning tihti ei maksta tööle võetud eestlastele sel juhul normaalselt palka. Makstakse näiteks päevarahadega. Töötaja on nõus ja arvab, et ta saab head palka, aga tegelikult jääb tal iga kuu väga suur summa saamata. Palgasummaga, mis kõlab eestlastele väga suurelt, näiteks 1500 eurot kuus, ei ole aga võimalik Soomes normaalselt elada. Maksad üüri ära ja toidule ei jätkugi."

Oma kodu vang

Eestlased on Soomes valmis ka nädalavahetustel töötama. "Kui ma sõidan nädalavahetusel ringi, viin oma lapsi trenni, siis kui kuskil ehitusel keegi tööd teeb, seisavad seal Eesti numbrimärkidega autod. Ega soomlane nädalavahetusel vabatahtlikult tööle ei lähe," ütles Mikk. "Eestlasi ahvatleb nädalavahetustel töötama lisapalk."

Meestele kogu perega Soome järele läinud naiste seas on suureks probleemiks üksindus, eriti kui tööle mineku asemel jäädakse lastega kodu hoidma. "Need naised jäävad tihti koju kinni. Neil on tavaliselt väiksed lapsed, keeleoskust väga ei ole ja võrgustik on ainult virtuaalne – Facebook," rääkis Mikk, kes on Espoos kodus olevatele Eesti emadele mõeldud tugirühma ja emade ja beebide rühma korraldaja. "Sa jäädki sinna koju lõksu, hingeliselt ja füüsiliselt. Ei tahagi välja minna, sest äkki keegi hakkab sinuga rääkima. Pole ju tugipunkte ja hingelist toetust. Kodus on turvaline olla, aga laste arengu seiskohalt pole see just kasulik."

Pika päeva tööl olnud mehed on koju jõudes väsinud ning mõnel juhul jääb neile naistele ainsaks suhtlemisvõimaluseks Eestis pere ja tuttavate juures käimine. "Üks noor ema rääkis, et ta on pidevas stressis, tahab koju tagasi, aga mees on Soomes väga rahul. See naine on otsustanud, et kui vanim laps saab kooliealiseks, siis tuleb ta kas või ainult lastega Eestisse tagasi," mainis Mikk. "Tihti kannatavad sellises olukorras ka peresuhted."

Vennasrahvas või välismaalased?

Eestlased on harjunud mõtlema soomlastest kui vennasrahvast või hõimukaaslastest, mistõttu on paljudel raske mõista, et Soome minnes oleme samasugused välismaalased nagu need, kes saabuvad näiteks Prantsusmaalt või Aafrikast. "Soomlastele on selge, et eestlane tuleb välismaalt, eestlased aga mõtlevad, et nad lihtsalt elavad Soomes, välismaalaseks nad ennast ei pea," rääkis Äyräs.

Vanemate ja maapiirkondades elavate soomlaste seas esineb ka eestlaste suhtes negatiivseid eelarvamusi. "Kui maal, linnast kaugemal, sõidad Eesti autoga, siis taluomanikud ikka tulevad vaatama, kuhu ta läks, mida tegi, ega ta kuskil vargil ei käinud. Selliseid eelarvamusi on ja neid ei saa eirata," nentis Äyräs. "Esmapilgul võib ka Eesti naiste naiselikum riietusstiil valearusaamu tekitada. Aga ma olen märganud, et kui soomlased õpivad eesti naisi rohkem tundma, siis need mõtted kaovad. Kõrged kontsad ei olegi nii olulised, kui sa inimest juba tunned."

Veidral kombel eeldavad soomlased, et kõik eestlased oskavad soome keelt, ning seetõttu on ka mõned infomaterjalid või -kanalid olemas küll näiteks vene, kuid mitte eesti keeles. "Võrreldes teiste Soomes elavate välismaalastega räägivad eestlased muidugi rohkem soome keelt või vähemalt pusserdavad rääkida eesti-soome segu, eks siit pärinegi see arvamine, et küll need eestlased ikka aru saavad ja soome keelt oskavad," rääkis Mikk.

Tihti kiputakse Soome tööle minnes unustama, et tegemist on siiski teise riigiga, kus seadusandlus ja sotsiaalsüsteem ei ole meie omaga analoogsed. "Meie süsteemid on erinevad, ei tohi mõelda, et Eestis tehakse niimoodi ja Soomes käib kõik samamoodi. Parem võtta hoiak, et ma ei tea sellest asjast midagi ja mul on õigus saada nõu," lausus Äyräs.

"Sa pead kogu aeg julgema küsida. Kui sul kätt püsti ei ole, ei tule keegi sind aitama. Kui aga küsid, küll siis aidatakse," ütles Urman.
Suurimaks takistuseks Soomes kohanemise puhul on puudulik keeleoskus, mistõttu peaks sinna kolija kiirelt keelekursustele minema. Äyräse sõnul on keeleoskusest abi ka ametnikelt info saamisel. "Ametnikud kipuvad arvama, et kui eestlane ei küsi, siis ta saab kõigest väga hästi aru. Kui sa ei tea, kuidas küsida või mida küsida, siis see Soome ametnik paneb endale linnukese kirja, et asi on korras, märkamata, et asi jäi arusaamatuks."

Ettevalmistus tagab edu

Euroopa Eesti seltside koja poolt Euroopa Liidu Interreg Central Balticu toetusega loodud FEM-projekt keskendub naismigrantide probleemidele ja neile lahenduste leidmisele kogukonna tegevuste kaudu. Projekti tegevustes võrdlusrühmadena osalevad nii eesti naised, kes alles plaanivad Soome elama asuda (Tallinnas), kui ka need, kes juba Soomes elavad (Turu ja Helsingi).

"Korraldasime projekti raames ka küsitluse, millest selgus, et Soome tööle minnes oleks naistel vaja teada töösuhete, ametiühingute ja töötukassa kohta. Sooviti ka infot ja näpunäiteid, kui minnakse terve perega Soome – lastekaitse, koolisüsteem," ütles Urman.
Soomes tegutsevad rühmad Turus ja Helsingis just sealsete suurte eesti kogukondade ning partnerorganisatsioonide olemasolu tõttu. Projekti üldisem eesmärk on tugevdada kodumaalt lahkunud ning mõnes teises Läänemere piirkonna riigis elavate ja töötavate naiste kogukondi. Tulevikus tahetakse rajada Turusse ja Helsingisse ka infopunktid.

--------------------------

Tasuta seminar selgitab naistele Soomes töötamise eripärasid

Euroopa Eesti seltside koja eestvedamisel toimub 10. novembril naistele, kes alles plaanivad Soome elama asuda, tasuta seminar "Tööle Soome. Töösuhted Soomes", kus lektor Merike Mikk jagab oma kogemuste põhjal nõu.

Tasuta seminar toimub aadressil Endla 22 ning sinna saab registreeruda aadressil info@estchamber.eu.
Järgmised seminarid toimuvad 19. jaanuaril ja 16. veebruaril.

Infot FEM-projekti ja seminaride kohta saab tel +372 56 945414 või kirjutades aadressile info@estchamber.eu , samuti projekti Facebooki lehelt www.facebook.com/FEM-projekt ja kodulehelt www.estchamber.eu.

-----------

MERIKE MIKK: Soomes tekib vahepeal tunne, et olen see temperamentne eestlane

"Eesti hariduse diplomitest ei ole Soomes üldse kasu, näiteks minul on Tartu ülikooli magistrikraad ajakirjanduses, kuid alustasin Soomes oma elu täiesti nullist, minnes kutsekooli," ütles Merike Mikk.

"Julgen üldistada, et sõltumata soost toob uude riiki ja uude kultuurikeskkonda kolimine kaasa selle, et pead alustama oma elu algusest. Kõik on ju uus: elamine, inimesed, töökoht, isegi kodupood ja bussipeatus," rääkis raamatu "Tahan Soome elama" autor Merike Mikk.

"Minu kogemus näitab, et Eesti hariduse diplomitest ei ole Soomes üldse kasu, ja kuna mõistsin seda üsna kiiresti, läksin õppima. Mina, kellel mul oli Tartu Ülikooli magistrikraad ajakirjanduses, alustasin Soomes täiesti nullist oma elu, õppimise ja karjääri ülesehitamist, minnes kutsekooli."

Lisaks juurdeõppimisele tuleb Miku sõnul kasuks aktiivne suhtumine. "Tuleb ise hakkaja ja tubli olla! Ma olen 200% kindel, et kui soome keelt oskad, siis kohaned kiiremini – julged ja oskad küsida, sulandud kiiremini Soome ühiskonda," rääkis Mikk."Teine variant on see, et ümbritsed end piltlikult öeldes "oma mulliga" ehk loed ka Soomes elada ainult Delfi uudiseid, ostad eestikeelsete telekanalite vaatamiseks Viasati satelliitantenni. Kui siis töö juures ei ole ka eriti palju suhtlemist, ei arene soome keele oskus."

Miku sõnul räägitakse küll, et oleme soomlastega sugulasrahvas, aga tegelikult on juba igapäevaelus palju erinevusi. "Paljudest asjadest ja kommetest ei saa me seniajani aru, ikka küsin oma heade töökaaslaste käest, mida see tähendab või miks niimoodi tehakse. Soomes hinnatakse väga seda, et igal inimesel on õigus privaatsusele, ja nii tekib vahepeal tunne, et olen see temperamentne eestlane – tahaks naabreid külla kutsuda ja ise töökaaslastel külas käia."

Viis aastat Soomes elanud Mikk jagab FEM-projekti esimesel seminari nõu ja näpunäiteid neile Eesti naistele, kes alles plaanivad Soome elama minna. Eestis ajakirjaniku ametit pidanud Mikk töötab nüüd Espoo linnas perenõustajana ning korraldab Soomes elavatele eestlastele tugirühmi.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...