Naistepäev on naiste õiguste päev

Naistepäevaga meenuvad tihtipeale esimesena nõukogudeaegsed kombed koos kreemitordi ja punaste nelkidega. Sinna juurde muidugi tublide naistööliste autasustamine ja üleüldine temaatiline tähelepanu. Naiste fookusesse toomine on tore, aga olulisemgi on see, kuidas ja millele tähelepanu pööratakse, kirjutab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialist Kaisa Knight.

Pilt: Scanpix

Naistepäev on naiste õiguste päev

Naistepäevaga meenuvad tihtipeale esimesena nõukogudeaegsed kombed koos kreemitordi ja punaste nelkidega. Sinna juurde muidugi tublide naistööliste autasustamine ja üleüldine temaatiline tähelepanu. Naiste fookusesse toomine on tore, aga olulisemgi on see, kuidas ja millele tähelepanu pööratakse, kirjutab sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna peaspetsialist Kaisa Knight.

Ajalooliselt on naistepäeva tähistamine tegelikult alguse saanud olulistest sündmustest naiste õiguste edendamisel ja nende eest võitlemisel, kirjutab Knight sotsiaalministeeriumi blogis.

Erinevate versioonide järgi on just sel päeval 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul nõudnud naised USAs endile olulisi õigusi ja vabadusi. Päeva on seostatud ka New Yorgi tekstiilivabrikus toimunud tööliste streigiga, kus nõuti paremaid töötingimusi. Olgu ajalooga kuidas on, aga ühiseks nimetajaks nende erinevate sündmuste vahel võiks pidada naistevahelist solidaarsust, kuna oma olukorra teadvustamisest tegutsemiseni jõudmiseks on vaja kaaslaste tuge ja õlg-õlatunnet.

Nõukogude Liidus, sealhulgas okupeeritud Eestis aga naistepäev politiseeriti. Selle algne idee kadus ajalukku ja päev seoti naiselikkuse- ja emakultusega, mis on selle tähtpäeva mainele pigem karuteene teinud.

Mida aga naistepäeval tegelikult teha võiks, millest rääkida ja mida kinkida?

SILMAPAISTVAD NAISED AJALOOS JA KAASAJAL

Kuigi meie kirjapandud ajalugu on tihtipeale pigem meeste ajalugu ning naised ei ole madalama ühiskondliku positsiooni ja privaatsfääris tegutsemise tõttu ajaloosündmuste kirjeldamises suurt rolli mänginud, leidub Eestis siiski väga palju silmapaistvaid ja tunnustust väärivaid naisi nii ajalooliselt kui kaasajal.

Üks võimalus naistepäeva väärikalt tähistada on pöörata tähelepanu edukatele teadlastele ja akadeemikutele, söakatele poliitikutele, andekatele kultuuritegelastele, sportlastele, õpetajatele, arstidele, sotsiaaltöötajatele, politseinikele, hooldustöötajatele, ettevõtjatele, riigiametnikele ja kõigile teistele silmapaistvatele naistele erinevates ametites. Oluline on rääkida neist, keda meie seas enam ei ole, kuid kes on jätnud oma jälje meie kultuuri ja ajalukku ning ka neist, kes aitavad praegu kujundada meie ühist tulevikku.

NAISTE ÕIGUSTE TÄHISTAMISE PÄEV

Sooline palgalõhe, stereotüübid, hoolduskoormus, klaaslagi, lähisuhtevägivald, naiste ja meeste koondumine erinevatele ameti- ja erialadele – kõik need naiste positsiooni, olukorra ja rollidega seotud teemad väärivad põhjalikku arutelu ja täna on selleks igati õige päev. Keskendume probleemide kõrval ka lahendustele ja leiame oma rolli lahenduste leidmisel.

  • KAASLASENA

Kas teadsid, kui palju keskmiselt kulutavad Eesti naised ühes päevas kodustele majapidamistöödele ja lastega tegelemisele? Värskeima ajakasutusuuringu kohaselt 248 minutit (Statistikaamet 2011). Seda on tervelt kolmandiku võrra rohkem, kui mehed!

Tore on see, et võrreldes varasemate aastate tulemustega on meeste osalus koduses sfääris tõusnud ning mehed on rohkem vastutust võtnud ka lastega tegelemises. Kui aga seisad naistepäeva hommikul lillepoe sabas, siis mõtle, äkki kingid sel aastal taimede kõrval oma elukaaslasele, sõbrannale või õele pigem kaks tundi omaette olemise aega? See on ju lihtne – ütled lihtsalt, et tead, teen ise süüa, pesen nõud ja panen lapsed magama mina. Sina loe raamatut, mine vaata kinos seda filmi, mida ammu tahtsid või pikuta niisama. Uuringud näitavad, et isade suurem osalus lapse kasvatamisel aitab luua ja hoida paremaid peresuhteid. Eestis kasutavad mehed vanemapuhkust veel harva- vaid üheksa protsenti vanemahüvitise saajatest on praegu isad, seetõttu julgustame ka isasid vanemapuhkusest osa võtma.

  • TÖÖANDJANA

Kui oled tööandja, siis parim, mida naistepäeval naistöötajate heaks teha, oleks oma organisatsioonis palgaauditi läbiviimine. Soolise palgalõhe vähendamiseks on sotsiaalministeeriumil plaanis välja töötada süsteem soolise palgalõhe analüüsimiseks, mis aitab tööandjatel naistele ja meestele makstavaid tasusid analüüsida. Lisaks antakse tööinspektsioonile õigused teha soolise palgalõhe järelevalvet avalikus sektoris ning loodetavasti on see ka eeskujuks erasektorile.

Kas samadel või võrdväärsetel ametikohtadel töötavad naised ja mehed saavad võrdset palka? Kas naised ja mehed edenevad karjääriredelil sarnaselt või sõidavad mehed klaasliftiga naistest mööda?

Mõnikord on aastatepikkuse tööuhamise kõrval sellised aspektid lihtsalt tähelepanuta jäänud. Jälle hea, et meil on naistepäev, mis neid tähtsaid asju meelde tuletab ja üle vaatama suunab!

Võiksid ka tööandjana mõelda, kas mehed ja naised saavad sinu organisatsioonis sama palju lisatasusid, kasutavad ametiautot, spordiklubi soodustusi või muid lisahüvesid sarnaselt? Kui mitte, siis uuri, miks. Võib olla ei sobi pakutavad võimalused kõigile ühtmoodi ja taas sul on võimalus oma töötajate vajadustele paremini vastata.

Naistepäev tuletab meelde ja annab võimaluse mõelda naiste olukorrale, saavutustele ja võimalustele ning tajuda enda rolli olukorra paremaks kujundamisel.

Jääb üle vaid soovida sisukat naistepäeva tähistamist!

Veel mõned nopped olulisematest teetähistest Eestis, mida naistepäeval meelde tuletada:

  • 1843 sündis Lydia Koidula, esimene eestlasest nais(aja)kirjanik
  • 1880 asutati Eesti esimene naiskutsekool Tallinnas
  • 1887 alustas ilmumist ajakiri Linda, toimetajaks Lilli Suburg, Eesti esimene naisõiguslane
  • 1905 naistel tekkis õigus vabakuulajatena osaleda Tartu Ülikooli õppetöös
  • 1906/1907 asutati Tartu Eesti Naesterahva Selts (Tartu Naisselts)
  • 1908 Tartu Ülikooli juures alustasid loodus- ja arstiteaduse kursused, mis olid avatud mõlemast soost üliõpilastele
  • 1913 Sünnituspuhkuse seadustamine vabrikutöölistele
  • 1917 Eesti naised said valimisõiguse
  • 1917 naisüliõpilased said Tartu Ülikoolis esimest korda täieõiguslikeks üliõpilasteks
  • 1917 Tartus toimus esimene Eesti naiskongress, kus muuhulgas nõuti autonoomiat Eestile ja naiste esindatust Asutavas Kogus
  • 1919 Asutavas Kogus 120 liikmest 9 naist
  • 1923 asutati Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing
  • 1936 Tallinna Konservatooriumi esimene naisprofessor Sigrid Antropoff-Hörschelmann
  • 1940 Tartu Ülikooli esimene eesti soost naisprofessor Alma Tomingas
  • 2016 esimene naispresident Kersti Kaljulaid
Laadimine...Laadimine...