Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees: noor peaks tahtma ka tulevikus Eestis elada ja siin peret luua

"Kui me räägime noortest, siis peaksid ka noored olema kaasatud ühiskonnas erinevatesse aruteluprotsessidesse, eriti nendesse, mis puudutavad tulevikustrateegiaid. Neid ei peaks kaasama, mitte kaasamise pärast, vaid sellepärast, et nende mõtted on ühiskonnale olulised ja neid ka pannakse tähele," ütles Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak.

Pilt: Scanpix

Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees: noor peaks tahtma ka tulevikus Eestis elada ja siin peret luua

Kairi Ervald

"Kui me räägime noortest, siis peaksid ka noored olema kaasatud ühiskonnas erinevatesse aruteluprotsessidesse, eriti nendesse, mis puudutavad tulevikustrateegiaid. Neid ei peaks kaasama, mitte kaasamise pärast, vaid sellepärast, et nende mõtted on ühiskonnale olulised ja neid ka pannakse tähele," ütles Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak.

"Eesti 2035" algatamine oli avalöök Eesti järgmise pikaajalise riikliku reformikava ning Euroopa Liidu 2020. aasta järgsete vahendite strateegiliseks planeerimiseks. Ekspertide kogunemisel arutati erinevaid vajadusi , et luua võimalikult tulevikkuvaatav alus uuele strateegiale.

Noor peaks tahtma kodumaale jääda

Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak nentis "Eesti 2035" strateegia koostamise avaseminaril, et tulevikustrateegiaid planeerides peaks kindlasti küsima, kas ja kui palju on aastaks 2035 Eestis järgi inimesi aga ka seda, kas noored peaksid tahtma Eestis omale tulevikku– siin peret luua, ettevõtet asutada ja Eestis elada.

Tallinna Tehnikaülikooli rektori Jaak Aaviksoo sõnul võib aga strateegilise planeerimise suurimateks murekohtadeks olla see, et eesmärgid ei ole piisavalt innustavad. "Muretsema ei peaks homse pärast, vaid sellepärast, mis saab 20 aasta pärast. Mis on see, mis jääb meie lastele ja lastelastele," ütles Aaviksoo.

Rahvastikuteadlase Tiit Tammaru sõnul on oluline uut strateegiat paika pannes teada, et Eesti on sisserände riik, oluline on seda reguleerida aga nii, et see ei hakkaks Eestit ennast lõhkuma.

Regionaalhaigla infoturbesüsteemide osakonna juhataja Oliver Väärtnõu sõnul peaks poliitika kujundamine muutuma väärtuspõhiseks. "Ka keskkonnapoliitika võiks olla majandusministeeiumi üks osadest. Oht on ka selles, et mingeid teemasid vaadatakse liiga kitsalt. Head lahenduskäigud on kinni tihti mitmete ministeeriumite koostöös," ütles Väärtnõu.

Kiirelt muutuv maailm

Riigikantselei strateegiadirektori Henry Kattago sõnul tuleb tulevikustrateegiad luues arvestada, et kõik meid ümbritsev muutub kiiresti ja sellele peab ka võimalikult kiiresti reageerima.


"Laias plaanis on "Eesti 2035" eesmärgiks tagada Eesti jätkuv areng, mis hõlmab ka kaitsepoliitika ja välispoliitika ühtsesse strateegiasse. Arvestama peab ka sellega, et maailma majanduskeskused ei kasva enam 100 aasta kaupa vaid kümne aasta kaupa," ütles Kattago.
Kattago sõnul on hea, et tulevane strateegia saab planeeritud 15. aastasele perioodile, sest praegune kümne aastane periood on tema sõnul liiga lühike, et vastavate muudatuste realiseerumist näha.

"Pikem periood on parem näiteks ka transpordi planeerimise valdkonna jaoks hea, sest kõik protsessid võtavad pikalt aega ja hea oleks, et ka protsessid ise jõuaksid strateegiaperioodil lõpuni," lisas Kattago.

Kattago sõnul annab uus strateegiaplaneerimine aga võimaluse ka mitte korrata eelmise perioodi vigu.

"Viimases strateegiaplaanis jäi näiteks läbi rääkimata kui palju läheb strateegiate elluviimine maksma. Paljud strateegiad, mida praegu rahastab Euroopa Liit, võiks tulla tulevikus mõndadest teistest allikatest," lisas Kattago.

Kattago hinnangul tuleb kõikide strateegiatega kohaneda. "Kui Eestise tuleb näiteks valitsus, mis pole üleüldse sellega nõud, peab seda olema valmis ka muutma. Ma loodan, et uus strateegia peab vastu ka ajahambale," lisas Kattago.

Eesti pole muust maailmast eraldi

Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna sõnul peaks mõtlema sellele, et Eesti ei ole üksik saar, kus takerdutakse liialt kohalikku konteksti.
"On palju asju, millega Eesti peab arvestama ka globaalselt. Me ei saaks väita, et keskkonna mõjud mujalt maailmast meid Eestis ei mõjuta, sest see mõjutab meid kõiki," ütles Sildna.
Raske on Sildna sõnul aga kiireid muutusi ette võtta ja kui tahta, et see tegelikult õnnestuks, peaks selle rakendamisel olema ka kindel plaan. "Loomevaldkond on koht, mille kaudu saab palju muuta aga küsimus on, kuidas seda kiiresti teha," jätkas Sildna.

Otsused peab läbi mõtlema

Eesti Energia endise juhatuse liikme Sandor Liive sõnul on ta tihti suurte otsuste puhul näinud seda, et need on liiga vähe läbi analüüsitud ja arutatud. Väikeseid asju arutatakse ja analüüsitakse tema sõnul aga tihti rohkem, mis näitab, et asjad on proportsioonist väljas.
"Strateegiaprotsess saab siis olla usaldusväärne, kui see on läbi planeeritud. Eesmärk on ju teha midagi pikemat, mis oleks valitsusülene," ütles Liive.

Sildna sõnul on palju räägitud valdkondade ülesuse teemast, mille üle peaks mõtlema, et aru saada kuidas seda täpsemalt kasutada."Valdkondade ülesus on midagi, millele me oleme palju mõelnud aga kuidas seda tegelikult teha on küsimus. Läbi võiks mõelda ka selle, keda on reaalselt vaja kaasata ja millistesse projektidesse, alati ei pea suuri esindajatekogusid kokku kutsuma," lisas Sildna.

Aastaks 2035 peaks Liive hinnangul olema inimestel mõnus Eestis elada. Ka Sildna hinnangul võiks aastaks 2035 olla Eestist kujunenud hästi toimiv riik, kus on hea elada.

Laadimine...Laadimine...