3 kommentaari

nüanss

Vasta kommentaarile

Kuna aastast 2006 on sinimustvalge lisaks riigilipu staatusele ka rahvuslipp, siis võib ka jõulude ajal lipu heisata. Ja kui lipp on pimedal ajal valgustatud, siis võib see lehvida kolm ööpäeva järjest.

vot tak

Vasta kommentaarile

https://grimuar.ru/ritualy/prazdnik-yol.html
https://www.mirf.ru/worlds/legendy/rozhdestvo-novyy-god-yule-v-istorii
http://ecath.ru/other-articles/yule.html
https://ru.wikipedia.org/wiki/Йоль

lisaja

Vasta kommentaarile

https://en.wikipedia.org/wiki/Yule
Jõulud on seotud skandinaavlaste jumal Odiniga, sama mis germaanlastel Wotan.
Osmussaare rootsikeelne nimi Odensholm tähendab Odini hauda. Enne Teist maailmasõda märkis Odini väidetavat hauakohta rändrahn Odinstein, mille hiljem õhkisid Nõukogude sõdurid.
Katoliku ajal ei saanud jõulupuu olla kirikupüha sümboliks.
Ühe legendi järgi valis kuuse jõulupuuks välja sakslasest ristiusu kiriku reformaator Marthin Luther. Samas jällegi elas Luther 16. sajandil, Raekoja platsile püstitati esimene jõulukuusk juba 15. sajandil.
Tänapäeval ehivad kuuske jõulude ajal mitte ainult luterlased, vaid ka teiste kristlike konfessioonide esindajad. Samas on ka ateistid selle kombe omaks võtnud – nende jaoks sümboliseerib helendavate tulede ja vanikutega kaunistatud kuusk uue aasta tulekut.
Levinud ka teised okaspuud nagu nulg (Tannenbaum) ja lõunapoolsetes maades araukaaria.
Jõulupuu tuletab meelde paganaaegset puukultust. Eestiski oli varem kombeks mõnda hiiepuud (tamme) ehtesse panna.
https://en.wikipedia.org/wiki/Saturnalia
https://en.wikipedia.org/wiki/Christmas_in_Norway
https://en.wikipedia.org/wiki/Solstice
Jõulud on ka Põhjala talvine pööripäev.
Maausulistel algab 25. detsembril aasta 10 233. Lähtutakse sellest, kui Billingenis murdis Balti paisjärv kaljudest läbi ja maapind vabanes vee alt.
Taarausulised aga alustavad ajaarvanist aastast 1918, mil kuulutati välja Eesti Wabariik.

Laadimine...Laadimine...