Peeter Schamardin: naised mõtlevad pensionile alles siis, kui pere vajalikud kulud on kaetud

Võrreldes meestega mõjutab naiste pensioni kogumist muu hulgas 30% palgalõhe, millest tulevikus moodustub ka pensionilõhe, ja lastega kodus oldud aeg. "Liialdamata võib öelda, et Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud (mis teatavasti juhtub harva) või olukorras, kus pension on juba ukse taga," tõdes SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Peeter Schamardin: naised mõtlevad pensionile alles siis, kui pere vajalikud kulud on kaetud

Toimetaja: Moonika Tuul

Võrreldes meestega mõjutab naiste pensioni kogumist muu hulgas 30% palgalõhe, millest tulevikus moodustub ka pensionilõhe, ja lastega kodus oldud aeg. "Liialdamata võib öelda, et Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud (mis teatavasti juhtub harva) või olukorras, kus pension on juba ukse taga," tõdes SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.

SEB igal aastal korraldatava pensionivalmidusuuringu kohaselt on Eesti naised pensionieas meestega võrreldes rahaliselt vähem kindlustatud.

 

Negatiivset rolli mängivad järgmised tegurid:

  • 30% palgalõhe, millest tulevikus moodustub ka pensionilõhe;

  • naiste väiksem riskitaluvus, mille tõttu naised vanuses kuni 50 aastat kasutavad umbes 5% vähem aktiivseid, pensioni väärtust kasvatavaid fonde;

  • keskmiselt 4 aastat hiljem alustatud kogumine;

  • lastega kodus oldud aeg, mis vähendab tööstaaži riikliku pensioni suuruse arvutamisel;

  • naiste pikem eluiga, mille tõttu jaguneb kogutud raha palju pikema perioodi peale.
 

"Vaatamata sellele, et naised on üldjoontes vastutustundlikumad pensioniks ettevalmistujad, mis praktikas väljendub selles, et nad liituvad parema meelega II ja III sambaga ja osalevad isiklikult fondivalikus, on reaalsuses naiste kindlustatus pensionieas meeste omaga võrreldes tunduvalt nõrgem," tõdes SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin. 

"Siin on oma roll naiste väiksemal palgal ning nende suuremal pühendumisel pereasjadele ja lastega seotud kuludele. Liialdamata võib öelda, et Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud (mis teatavasti juhtub harva) või olukorras, kus pension on juba ukse taga."

 

Lisafakte naiste ja meeste pensionikogumisest:

  • Eesti Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ning meeste oma 73 aastat. Inimeste vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes ning kui 30-aastastest usub vaid 26%, et nad elavad kuni 80 eluaastani, siis on see veendumus 50-aastaste seas juba 33%.

  • III pensionisamba fondides paiknevad naiste säästud on keskmiselt 18,5% väiksemad, kui meeste omad;

  • Kõige aktiivsemalt asuvad säästma pensionieale lähenevad naised;

  • Peamiselt kogutakse pensioniks täiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot (43% vastanutest), 37% aga kogub iga kuu üle 100 euro;

  • Kõige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kõrgepalgalised, kõrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed;

  • Demograafilises vaates saabub riikides raskeim hetk juba siis, kui pensionile lähevad tänased 40-aastased ning suhe tööealiste ja pensionäride vahel muutub tunduvalt suuremaks;

  • Eestis moodustavad pensionärid praegu 26% elanikkonnast ning 2040. aastal on sama näitaja juba 40% tasemel. Lätis on vastav näitaja praegu 28%, tulevikus aga moodustavad pensionärid ühiskonnast koguni 43%; Leedus on vastavad arvud 27% ja 42%.

  • Eesti II samba investori säästud on keskmiselt 6 100 eurot, võrdluseks Läti keskmised  säästud  ulatuvad vaid 2 970 euroni.

 

 

 

 

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...