PERVERDID ja TAPJAD LASTEST EEMALE: Ka iga vanem võib kontrollida oma lapse õpetaja tausta!

Tallinna linna lasteasutused hakkasid senisest aktiivsemalt oma töötajate tausta kontrollima, varem jäeti see kohustus mõnikord unarusse. "See on meie laste ja kõigi turvalisuse huvides," ütles Õunakese lasteaia direktor Katrin Elme. "Töötajatel ei tasuks solvuda – maailm ei ole ju enam nii turvaline kui varem."

Pilt: Scanpix

PERVERDID ja TAPJAD LASTEST EEMALE: Ka iga vanem võib kontrollida oma lapse õpetaja tausta! (3)

Oliver Õunmaa

Tallinna linna lasteasutused hakkasid senisest aktiivsemalt oma töötajate tausta kontrollima, varem jäeti see kohustus mõnikord unarusse. "See on meie laste ja kõigi turvalisuse huvides," ütles Õunakese lasteaia direktor Katrin Elme. "Töötajatel ei tasuks solvuda – maailm ei ole ju enam nii turvaline kui varem."

Eestis on teada mitmeid juhtumeid, kus mõni lasteasutuses töötav inimene on hakanud lapsi ahistama. Näiteks paar aastat tagasi karistas kohus lastekodu bussijuhti Heinot hoolealuste seksuaalse kuritarvitamise eest.

Mullu märtsis mõistis aga kohus mitme aasta jooksul toime pandud pedofiilia eest süüdi riigile kuuluva Tallinna majanduskooli õpetaja ning haldusdirektori Jaanus Konsa, kes alaealisi poisse lahti riietuma meelitas ning kodus suurt alaealistest tehtud pornokogu hoidis. Mullu novembris jõustus kohtuotsus, mis tunnistas süüdi Võru judo-treeneri Marek Rästase, kuna ta pesi sugulise kire rahuldamiseks korduvalt duširuumis lapsi ning valmistas lapspornot.


Kontrolli nõuab seadus


"Seadus nõuab, et asutuse juht lausa peab lastega töötajate tausta karistusregistrist alati kontrollima," ütles linnakantselei järelevalve osakonna juhtivspetsialist Aire Nurm. "Töötajal ei tohi olla registris raskemaid kuritegusid, ning seda võib kontrollida ka lapsevanem. Vanem ei tohi tunda huvi näiteks oma naabrimehe karistuste kohta, küll aga treeneri või õpetaja karistuste kohta."

"Aktiivsed vanemad, kes meiega suhtlevad, valdavalt teavad, et on olemas register, kust võib lastega töötajate tausta kontrollida," lausus lastevanemate liidu juhatuse esimees Aivar Haller.

"Samuti viivad nad enamasti oma lapsi asutusse, mida soovitatakse, ja õpetajate juurde, kelle renomee on paigas. Ma küll spekuleerin, kuid arvan, et selliseid aktiivseid vanemaid on heal juhul veerand. Mingit suuremat õpetajate tausta uurimist pole ma tähele pannud. Enamasti on mingi aeg vaikus ja rahu, teema muutub aktuaalseks alles siis, kui juba midagi juhtub. Sel juhul pöörduvad vanemad ka meie poole, et lapsed räägivad mõne töötaja kohta seda ja teist ning kuidas peaks nüüd toimima. Oleme kuulnud mõnest juhtumist, kus vanemad on pöördunud politseisse või organisatsiooni juhtkonna poole, kus mõni kahtlustatav inimene töötab. Näiteks tuli välja, et üks lastega töötav inimene on muutnud nime, vanemad uurisid, miks, ja selgus, et ta on minevikus sooritanud kuriteo. Sellest puhkes kohalik skandaal, kuid selgus, et kuritegu polnud siiski selline, mis keelanuks sel inimesel lastega töötada. Kuna ta oli hea töötaja ja sellel kohal juba pikemalt töötanud, jäi ta ametisse edasi."


Tapjaid seadus lastega kokku ei lase


"Seaduse järgi ei tohi lastega töötada inimene, keda on karistatud tapmise, inimkaubanduse, prostitutsiooniga seotud kuriteo, vägistamise, pedofiilia ning lapsporno pärast," lausus abilinnapea Kalle Klandorf. "Aga avalikkuse ette ilmub ikka ja jälle juhtumeid, kus lasteasutusse võetakse pahaaimamatult tööle inimene, kes on lastele ohuks. Seega andsime linna poolt ülesande uurida, kui palju meie endi lasteaedade ja koolide juhid täidavad oma kohustust töötajate tausta kontrollida."


Linna sisekontroll uuris pisteliselt, kui palju on linna enda hallatavad lasteasutused karistusregistrist oma töötajate tausta kontrollinud. Kui lasteasutus töötaja tausta ei kontrolli või võtab tööle sobimatu inimese, toob see kaasa trahvi. "Seni pole kunagi uuritud, kuidas Tallinna lasteasutused seadust täidavad. Samas oli teada, et ega töötajate kontrollimist just väga tõsiselt ei võeta,"  selgitas Nurm. "Kahjuks pole vist teavitus asutuste juhtide seas piisav olnud, nad ei tea eriti kontrollimise sisust ja ei oska seda ka tehniliselt teha. Eks teavitus saab muidugi ka parem olla."


Auditist selgus, et kõigil asutuste juhtidel ei olnud seni üheselt selge, milliste töötajate kohta päringud teha. Paljud asutused väitsid, et päringud karistusregistrist on tasulised ja just seetõttu ei ole nad neid teinud. Tegelikult saavad lastega töötajate tausta tasuta kontrollida nii ametiasutused kui ka nendele alluvad lasteasutused.


Samas teadsid kõik küsitletud koolid, lasteaiad jms asutused, et nad peavad oma töötajate tausta kontrollima. Mitu neist kontrollis töötajate tausta mitte ainult tööle võtmisel, vaid ka hiljem regulaarselt paar korda aastas. Ometi jääb just regulaar-sest kontrollist vajaka.


"Eks värbamisel tehtud kontroll ole kõige loogilisem, kuid pärast vajub see unarusse," nentis Nurm. "Kontrollima peaks aga ka näiteks 30-aastase staažiga töötajat. Tausta peaks kontrollima regulaarselt, kuid kontrolli tihedus jääb asutuste enda otsustada."
Ühe vaadeldud paiga, erivajadustega lastele mõeldud Õunakese lasteaia direktori Katrin Elmesõnul kontrollib tema töötajate tausta rutiinselt. "Loomulikult kontrollime inimest tööle võttes, kuid lisaks temaga ka arenguvestlusi tehes või siis, kui ta on kaua ametist eemal olnud ning naaseb tööle," selgitas direktor. "See ei ole tehniliselt keeruline ning on kujunenud üheks osaks normaalsusest. Töötajatel ei tasuks solvuda ja lasteasutuste juhtidel end usinate töötajate kontrollimise pärast halvasti tunda. Kõik võiksid mõista, et see on nii laste kui ka meie kõigi turvalisuse huvides. Maailm ju ei ole enam nii turvaline paik, kui vanasti."
Elme kinnitusel muudab töötajate kontrolli nende lasteaias kergemaks ka asjaolu, et erivajadustega laste jaoks on vaja erioskustega inimesi: "See muudab sobivate inimeste ringi väiksemaks ning tänavalt meil inimesi tööle ei tulegi."


Tavaline paraku vaid tööle võtul


Koolide ja lasteaedade juhtidel on kontroll teistest lasteasutustest pisut lihtsam, sest Eesti hariduse infosüsteemil ehk EHIS-l on juba paar aastat olemas laiendus, mis automaatselt karistusregistrist õpetajate tausta kontrollib. Samas tuleb huvijuhtide, õpetajaabide jt töötajate taust haridusasutustel ise üle vaadata. Lastaedades ja huvikoolides on vaja juhil seega eraldi kontrollida iga teise töötaja ehk 40-50% inimeste tausta ja koolides u 15% töötajaid.


Auditist selgus ka, et muud lastega tegelejad, näiteks huviringid, kellel puudub juurdepääs EHIS-ele, uurivad töötajate tausta ainult nende värbamisel. Tallinna ametiasutustel on aga tänu oma arvukatele toetustele kergem suvelaagri kasvatajaks või juhatajaks pürgijate ning treenerite tausta kontrollida. "Spordi- ja noorsooamet näiteks ei tohi anda enne laagritoetust, kui laagri personali tausta koha on kinnitus olemas," rääkis Nurm. "Samuti seab piirangu see, et lastelaagri töötaja tunnistus kestab viis aastat – ka uue tunnistuse saamisel võiks tema tausta kontrollida. Linn jagab treeningklubidele ja spordiga tõsisemalt tegelevatele koolidele ka sporditoetust, selle saamiseks peavad asutused kontrollima ja linnale tõestama, et nende treenerid ei ole kandnud sobimatuid karistusi."


Mitu asutust alustas taustakontrolli tegemist alles mullu, mil jõustus asjakohane lastekaitseseaduse paragrahv, kuigi tausta pidid asutused kontrollima juba 2007. aastast. "Veidi tekitas ehk peataolekut, et kontrollimise nõue oli seni seadustes laiali, sotsiaalhoolekande seaduses oli näiteks vaid sotsiaalasutuste töötajate kontrolli nõue jne," selgitas abilinnapea Kalle Klandorf.  "2017. aastal pandi kohustus kõiki lastega töötajaid kontrollida ühte seadusesse kokku. Lapsed on eriti mõjutatavad ja tundlikud ning meie kui täiskasvanute kohus on hoida neid mis tahes ohtude eest. Suuremate kuritegude eest karistatud inimesi lihtsalt ei saa lastega tööle lubada."


Kuigi peamine vastutus töötajate värbamisel lasub iga kooli ja lasteaia juhil, teeb Tallinna haridusamet ka n-ö topeltkontrolli. Näiteks kontrollis amet 2017. a teises pooles iseseisvalt ka kõigi hallatavate asutuste 194 direktori tausta ja tänavu kontrolliti kõikide oma hallatavate huvikoolide töötajaid, kokku 1071 inimest sõltumata nende ametikohast.


2018. a lõpuks on haridusametil plaanis karistusregistrist kontrollida kõikide hallatavate koolide töötajaid sõltumata lepingust, mille alusel nad tööl on. "Hakkasime oma asutusi kontrollima, kui Eesti pealt tuli teateid kahetsusväärsetest juhtumitest," ütles haridusameti juhataja Andres Pajula. "Seni pole me õnneks oma koolide ja lasteaedade töötajatel tuvastatud ühtki sellist karistust, mis keelaks töötada meie asutustes."


Kuna juba linna enda haridusasutusi on 196, valis sisekontroll 17 juhuslikku lasteasutust ning küsitles kaheksat linnaosavalitsust ja kolme ametiasutust, mis lasteasutuste eest vastutavad. "Proovisime katta kogu ampluaa eri tüüpi asutustest, mis lastega tegelevad," lausus Nurm.


Kontrollitavad paigad olid peale Õunakese lasteaia Linnamäe vene lütseum, reaalkool, Tallinna humanitaargümnaasium, Tondi põhikool, Nõmme põhikool, Arte gümnaasium, Pääsusilma lasteaed, Asunduse lasteaed, Kullo huvikeskus, Kopli noortemaja, Käo päevakeskus, Tallinna lastekodu, laste turvakeskus, Lasnamäe noortekeskus, Pirita vaba aja keskus ja Nõmme vaba aja keskus.

 

 

 

PÜHHIAATER: Väärkohtlemine võtab lapselt eneseusu


Kuna karistus või vahepeal saadud ravi väärastunud kihu päriselt siiski ära ei võta, tuleb pedofiile hoida töö eest, mis nende himu tagant õhutab.


Sellel, et raskeid kuritegusid sooritanud inimesed võivad pärast karistuse kandmist töötada ükskõik kus, kuid mitte lastega, on omad põhjused. "Ega see, kui inimene on karistust kandnud või mingit aega mõnda medikamenti tarvitanud, ei tähenda, et ta on tervenenud ja tal pole enam kihu," selgitas psühhiaater-seksuoloog Helgi Toomsalu. "Seksuaalkäitumine on paljuski kontrolli ja vastutuse küsimus, kuid juhul, kui seda õhutab takka väärastunud kihu, ei muuda karistus midagi. Kui inimene juba enne ei võtnud vastutust oma tegude eest, teades, et need ei lähe ühiskonna väärtushinnangutega kokku, võib kõik korduda."


Kellegi väärkohtlemine lapseeas mõjutab tervet tema suhtumist oma kehasse ja keha õiget kohtlemist. "Täiskasvanu on lapsele iidol ja laps tunneb end reedetuna kellegi poolt, kes on suurem ja targem. Lapsel on tunne, et toimuv pole õige, kuid samas teeb täiskasvanu, keda lapsed peaksid usaldama, väärkohtlemise juures hea näo," rääkis Toomsalu. "Nii hakkab laps ennast ja oma tegevust valeks kuulutama ja see võib jätkuda ka täiskasvanueas. Inimene ei usalda ennast hiljem ka tööd juures."

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...