Psühholoog: laps vajab kasvamiseks turvalist ja inspireerivat keskkonda

Looduse lähedus, mänguväljakute olemasolu, koduümbruse valgustus ja suhted naabrite ning kogukonnaga tervikuna aitavad laduda närvisüsteemile tugevat vundamenti.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Psühholoog: laps vajab kasvamiseks turvalist ja inspireerivat keskkonda

Toimetaja: Moonika Tuul

Looduse lähedus, mänguväljakute olemasolu, koduümbruse valgustus ja suhted naabrite ning kogukonnaga tervikuna aitavad laduda närvisüsteemile tugevat vundamenti.

USA teadlased on selgitanud välja, et inimesed, kellele lapsepõlv seostub positiivsete emotsioonide ja õnnelikkusega, on sotsiaalselt küpsemad, neil on kõrgem eneseusk ja nad elavad tervislikumat elu. Lapsepsühholoog Ene Raudla sõnul algab õnnelik lapsepõlv armastavast kodust ja headest peresuhetest, kuid väga palju mõjutab ka väline keskkond, kus laps üles kasvab.

Peresuhted mõjutavad last

Lapsepsühholoog Ene Raudla sõnul saab õnnelik lapsepõlv alguse kodust, kus peresuhted on korras ja üksteist hoitakse. Ent väga suur osa sellel, milliseks me kasvame, on ka välisel elukeskkonnal. Looduse lähedus, mänguala ja -väljakute olemasolu, kodu ümbruse valgustus ja suhted naabrite ning kogukonnaga tervikuna aitavad laduda närvisüsteemile tugevat vundamenti.

Raudla selgitas, et on näinud oma vastuvõtul lapsi, kellelt vahel küsides, mida pärast kooli või lasteaeda tehakse tuleb vastuseks vaid õlakergitus ja lapsevanemate kommentaar, et midagi suurt teha polegi. "Astud maja uksest välja ja sind võtab vastu teise maja uks. Lastel jääb puudu keskkonnast, mis tekitaks neil ideid ja annaks ruumi liikuda," kirjeldas lapsepsühholoog kurba pilti, mida täna veel kohata võib.

USA teadlased organisatsioonist Funders’ Network for Smart Growth and Livable Communities on uurinud, kuidas täpselt elukeskkond lapsi mõjutab: juba paariaastaselt hakkab laps maailma enda ümber avastama ja nii on oluline, et tal oleks ümber toetav ja innustav väliskeskkond. Näiteks on USAs läbiviidud uuringud tõestanud, et lapsed, kel võimalus looduses mängida, on tulevikus enesekindlamad, nad on loomingulisemad ja ka vastutustundlikumad. Kasvava lapse jaoks on tähtis „meie" tunne ning see, milliseks tema maailmapilt kujuneb, sõltub ka sellest, kui head on inimeste omavahelised suhted piirkonnas, kus elatakse ning kas üksteist toetatakse. Määrav roll on sellelgi, kas kodukoha läheduses asuvad head lasteaiad ja koolid.

Mängurõõm on oluline

Eelöeldu kinnituseks rääkis Ene Raudla, et toetava keskkonna puudumisel võivad lapsel tekkida raskused õppimisel, nad on altid asju pooleli jätma ja neil võivad hilisemas elus esineda probleemid suhete hoidmisega. Toetava ja innustava keskkonna all peab lapsepsühholoog silmas seda, et väline elukeskkond oleks rahulik, tasakaalukas ning ruumi liikumiseks on piisavalt. "See peab olema visuaalselt haarav, tekitama lapses tunde, et ta tahab luua," kirjeldas Raudla ja lisas, et ainult asfalteeritud platsid ja mänguväljakuteta hoovid ei ole lastele inspireerivad.

Samas on ka mänguväljakul ja mänguväljakul lapsepsühholoogi sõnul vahe ning sageli on need ehitatud mõtlematult. "Olen vahel mõelnud, kellele on need tehtud. On tunne, et mänguväljakud on loodud vaid tegemise pärast – jäädes tehismonstrumiks, mida lapsed kasutada ei taha," tõdes Raudla. "Laps vajab, et tema mängumaailm oleks piiritletud näiteks väikese aiaga, et see oleks läbi mõeldud, et tal on istumiseks mõnus koht," arutles Raudla, lisades, et seda on tänasel päeval kohati veel puudu. "Mänguväljak peab olema kutsuv, see peab tekitama lapses ideid ja mängurõõmu."

Mänguplatsi puudumisel minnakse autode vahele

Hullem on Raudla arvates aga see, kui lastele mänguplats või roheline hooviala, kus tegutseda, üldse puudub. Nii otsitakse omale tegevust autode vahel, mis pole sugugi turvaline. Probleemiks on lapsepsühholoogi sõnul ka valgustus ja nähtavus eriti õhtusel ajal. Hoovid kipuvad olema pimedad. "Kui maja ees on pime, tekitab see lapses kõhedustunde. Laps vajab, et tema koduukse esine oleks soe ja valge," rõhutas Raudla.

Õnneks on viimastel aastatel kõigele eelnevale üha rohkem tähelepanu pöörama hakatud ja suuremate linnade äärde loodud uusasumid lähtuvad juba sellest, et lastega peredele võimalikult mõttestatud elu- ja keskkonnatingimusi luua oma mänguväljakute, parkide ja rahuliku atmosfääriga.

"Lapse aju areneb korrastatud struktuuri järgi. Nii kodus kui väljaspool seda õpib ta, et igal asjal on oma koht ja funktsioon," selgitas Raudla, et keskkond, mis on läbi mõeldud, on arengut toetav.

Et arendajad rohkem perekesksemalt mõtlema on hakanud, kinnitab Veskimöldre uusasumit kujundava Brave Capitali esindaja Maria Annus. "Lastesõbralikkusele pööratakse uusarenduste rajamisel palju tähelepanu. Luuakse tervikut, et lastel oleks võimalus palju liikuda ja samas, et kõik oluline nagu näiteks lasteaiad ja koolid, aga ka spordirajatised oleks ligidal," selgitas Annus ja lisas, et Vesimöldres on kodukoha terviklikkust juba planeerimistöödest alates arvestatud ja selle kõige nimel tööd ka tehtud.

Väga oluline on tema sõnul ka turvalisuse aspekt, millest nüüdsel ajal mööda vaadata ei saa. „Näiteks paigaldatakse täna uuselamurajoonides sõiduteedele liiklust reguleerivad elemendid, et autojuhid ei kihutaks. Laste koolitee turvaliseks muutmiseks rajatakse aga valgustatud kergliiklusteid ja ülekäiguradasid," tõi Annus veel välja näiteid, kuidas elukeskkonda turvaliseks ja toetavaks on loodud.

Laadimine...Laadimine...