«Rahvas peaks saama rahvahääletusel otsustada, keda tunnustada perekonna ja lapsevanemana,» ütles advokaat Ilmar-Erik Aaavakivi.

Näiteks soomlased lükkasid homode abieluseaduse sel suvel tagasi, sest ei soovi anda neile lapsendamisõigust. Eestis aga antakse homodele lapsendamisõigus, kuigi reformar Valdo Randpere uinutas rahvast jutuga, et homod lapsendada ei saa.
Erinevalt Eestist ei taha Soome praegu homodele abiellumisõigust anda – just laste nimel. Parlamendi õiguskomisjon lükkas juuni lõpus arutusel olnud samasooliste abieluseaduse tagasi. Põlissoomlase Mika Niikko sõnul sai kaalukeeleks just lapsendamisõiguse küsimus.
«Lapsendamisõigus peaks jääma isale ja emale, see on minu jaoks põhiküsimus,» ütles Niikko.
Ka Eestis on just homode lapsendamisõigus see, mis kõige enam kirgi kütab.
Seetõttu on ilmne, miks näiteks kooseluseaduse eelnõu riigikogu istungile toonud reformierakondlane Valdo Randpere sel teemal avalikkust eksitas. «Kooseluseadus ei legaliseeri Eestis samasooliste abielu ega anna samasoolistele paaridele õigust lapsendada,» kinnitas Randpere. «Väited, nagu õõnestaks see eelnõu kuidagi meie põhiseadust või ohustaks perekonna institutsiooni, on põhjendamatud.» Kuna avalikkus on kindlalt homode lapsendamisõiguse vastu, siis on parem rahvale puru silma ajada, kui seaduse sisu ausalt tunnistada. Muidu tõuseks torm.

Perekond kahe isa või kahe emaga

Vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi lükkas Randpere väited omakorda ümber.
«Kooseluseaduse eelnõus on juba praegu teatud lapsendamisõigus sätestatud,» selgitas Aavakivi. «Registreeritud elukaaslase lapse lapsendamise õigus on sätestatud eelnõu paragrahvis 16 ja see on mõeldud eelkõige homopaaridele, sest heteroseksuaalsed abielupaarid saavad ka praegu lapsendada.»
Aavakivi viitas ka riigikogu kodulehele, kus kooseluseadusega seoses üks märksõnadest samuti «lapsendamisõigus». «Seega on kindlasti eksitav eelnõu esitajate väide, nagu ei antaks kooseluseadusega homopaaridele lapsendamisõigust,» kinnitas Aavakivi.
Samal seisukohal on ka filosoofiaõpetaja Markus Järvi. «Kooseluseaduse eelnõu lubab homopaaridel lapsendada, tõsi küll, lapsendamisõigus on piiratud ehk partner saab võimaluse lapsendada registreeritud partnerluse teise poole laps,» selgitas Järvi.
Kooseluseadus vastuolus põhiseadusega
Kui kooselupartnerid saavad esialgu ka vaid piiratud lapsendamisõiguse, tekitab see ikkagi hulga küsimusi. «Senised arusaamad muutuvad revolutsiooniliselt,» rääkis Järvi. «Lapsel võib seega olla kaks ema ja kaks isa, mida meie õiguskord varem ei tundnud. Muutub ka perekonna mõiste.»
«Milliseks kujuneks aga kahe isa ja ühe emaga või kahe ema ja ühe isaga lapse elu juriidilises osas – sealhulgas see, kuidas vormistatakse lapse dokumendid –, pole võimalik ennustada,» sõnas Aavakivi. «Ka Notarite Koda on leidnud, et see temaatika on eelnõus ebaselgelt reguleeritud.»
Eesti seadus näeb ette, et perekonnaelu ja abielu on mehe ja naise liit. Eesti põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb selgelt: «Põhiseadusliku perekonnaelu mõiste alla mahuvad suhted ametlikus abielus oleva mehe ja naise vahel.»
Kooseluseadus aga on põhiseadusega seega risti vastuolus. «Pärast kooseluseaduse vastuvõtmist ei ole enam juriidiliselt ega poliitiliselt korrektne õpetada lastele või noortele, et ideaaliks on mehe ja naise vahelisel armastusel põhinev perekond,» leidis Avakivi. «Põhiseaduses sisalduv perekonna mõiste saab kindlasti kooseluseadusega ümber kujundatud. Kui seadus vastu võetakse, laiendatakse sellega ju perekonna mõistet ka homoseksuaalsete paaride kooselule. See ongi eelnõu mõte: võrdsustada heteroseksuaalsed ja homoseksuaalsed kooselud ning anda neile võrdsed õigused ja võrdne staatus perekonnana.»

Otsustusõigus rahvale

Rahva enamus ehk 58% Eesti inimestest on selgelt homodele sisuliselt nn abiellumisõiguse andmise ehk kooseluseaduse vastu, seda toetab vaid 34% inimestest. Kõigi parlamendierakonna toetajatest on rohkem kui pooled homoseaduse vastu. Suurim vastuseis homode kooseluseadusele on Keskerakonna toetajate hulgas (72%) ja IRL-i valijate seas (62%), selgub TNS Emori uuringust.
Ka advokaat Aavakivi on seetõttu kindlalt seisukohal, et just rahvas tuleks lasta nii tähtsas küsimuses otsustamise juurde ehk küsimus panna rahvahääletusele. «Rahval on õigus otsustada, mida meie õiguskord loeb perekonnaks ja mida mitte,» lausus Aavakivi. «Samuti on rahval õigus otsustada, keda ja millistel tingimustel tunnustab seadus lapsevanemana. Kuna põhiseaduses sätestatud perekonna mõiste saab võrreldes algse mõttega põhimõtteliselt ümber kujundatud, tuleks eelnõu kindlasti rahvahääletusele panna. Rahval on õigus otsustada, mida meie õiguskord loeb perekonnaks ja mida mitte. Samuti on rahval õigus otsustada, keda ja millistel tingimustel tunnustab seadus lapsevanemana. Seda enam, et mitmetes lääneriikides, kus tsiviilpartnerluse ja hiljem homoabielu seadused on vastu võetud, on tekkinud palju vaidlusi konstitutsiooniliste õiguste omavahelise kokkupõrke pinnalt. Kooseluseadusele sarnased seadused teistes riikides on kaasa toonud olulised põhimõttelised muudatused kogu õiguskorras, mitte ainult perekonnaõiguses. See protsess ei ole veel lõppenud.»
Sama meelt on ka Järvi. «Nii fundamentaalseid muudatusi ilma rahvalt eneselt küsimata ehk referendumit korraldamata kuidagi teha ei tohiks,» mainis ta. «Põhimõte, et lastel võib olla mitu samast soost vanemat, on meie õiguskorras revolutsiooniline.»

Homod tulevad ka abielu kallale

Kui praegune kooseluseaduse eelnõu tahab anda homopaaridele vaid piiratud lapsendusõiguse, siis paljude riikide praktika näitab, et peagi järgneb ka abieluseaduse uus versioon. «Kooseluseaduse vastuvõtmisele järgneb varem või hiljem sooneutraalne abieluseadus, seda näitab väga selgelt paljude Euroopa riikide praktika,» kinnitas Järvi. «Kõige kiiremini on homopartnerluse seadustamisele järgnenud homoabielu seadustamine Belgias, vastavalt 2000 ja 2003.»
Kooseluseadus on osutunud esimeseks sammuks sooneutraalse abieluseaduse vastuvõtmisele paljudes teistes Euroopa riikides, näiteks Taanis, Rootsis, Islandis, Hollandis, Norras ja Prantsusmaal. Viimati sai abielu mõiste uue sisu tänavu Ühendkuningriigis.
«Abielu mõiste kallale kooseluseadusega otseselt veel ei minda, kuid välisriikide homoaktivistid reeglina ei varjagi, et nende eesmärgiks on ka abielu mõiste ümberkujundamine, ja kooselu- ehk tsiviilpartnerluse seadused on esimene samm selles suunas,» ütles Aavakivi.
Lisaks on selge, et kui alguses soovitakse lapsendada vaid oma partneri lapsi, siis tulevikus soovitakse ka siin piire nihutada. Varsti kuuleme soovist lapsendada lapsi ka lastekodust või mujalt.
Kooseluseaduse eelnõu läbis Toompeal esimese lugemise juunikuus ning parlamendis jätkub arutelu uuesti sügisel.