Reet Laja: palkade avalikustamine on samm võrdsema palga poole!

"Kõikides töökuulutustes võiks olla näha palgavahemik ja selle alammäär, siis ei hakkaks asjatult kandideerima need, keda see palk ei rahulda. Hiljem või varem tuleb ju tööl ikka välja, palju on teiste sama tööd tegijate palk, ja siis võib inimene olla solvunud ja motivatsioon kaob ning hakatakse uut töökohta otsima," ütles Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhataja Reet Laja.

Pilt: Ragne Jõerand

Reet Laja: palkade avalikustamine on samm võrdsema palga poole!

Ragne Jõerand

"Kõikides töökuulutustes võiks olla näha palgavahemik ja selle alammäär, siis ei hakkaks asjatult kandideerima need, keda see palk ei rahulda. Hiljem või varem tuleb ju tööl ikka välja, palju on teiste sama tööd tegijate palk, ja siis võib inimene olla solvunud ja motivatsioon kaob ning hakatakse uut töökohta otsima," ütles Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse juhataja Reet Laja.

Laja sõnul Eesti ühiskonnas palgalõhe probleemi teadvustatud, kuid probleemi lahendamiseks tuleb sellega süvitsi edasi minna. "Ma olin veidi hämmingus, kui seda üritust organiseerides tuli mitmelt poolt peavoolu meediast vastuseks, et see ei ületa uudiskünnist. Mõtlesin, et kas see on nüüd halb või hea ja jõudsin arusaamisele, et hea on selles see osa, et teemat on teadvustatud ja selle teadvustamist ei peeta enam uudisväärtuslikuks," ütles Laja.

Ometigi ei tähenda palgalõhe teadvustamine automaatselt selle probleemi lahendamist. Sel aastal avaldati 2014 aasta andmed ja Eesti palgalõhe oli 28,3 %, see on EL suurim, sest teistes EL riikides on keskmine palgalõhe 15-16%.

Laja leidis, et palgalõhe probleemi aitaks esimese sammuna lahendad see, kui palgad oleksid avalikud. "Kui inimene teaks, kui palju tema piirkonnas teatud töö eest makstakse, siis ta julgeks ka ise sama palka küsida. Praegu ei tea paljud inimesed, mida küsida ja lepivad vähemaga, paljud pole kuulnudki keskkonnast www.palk.ee, kus saab palgatasemeid uurida," rääkis Laja.

Laja sõnul on Eestis levinud ka see komme, et meestele antakse palgaläbirääkimistel oma palga üle kaubelda, aga naistele seda võimalust ei pakuta vaid nemad seatakse fakti ette. "Tegelikult tekitab selline olukord kahju hoopis tööandjale endale, sest ajapikku saab töötaja nagunii teada teiste palga ja ta solvub, ega tööta enam nii motiveeritult või hakkab hoopis uut kohta otsima,“ ütles Laja.

Töökeskkonna CV- online juhti Heikko Gross rääkis, et nemad viisid oma klientide seas läbi küsitluse, millele vastas 53 000 inimeset. "Me nägime eri vastustest, et kui mees saab töö eest palka näiteks 1000 eurot, siis naine saab 890 eurot – see 110 eurot kuus on osa, mida me ei oska matemaatiliste valemitega analüüsid," tõdes Gross.

Seminaril peeti maha ka debatt, kus kaaluti poolt ja vastuargumente, milleni võib viia palkade avalikustamine. Peamine argument palkade mitte avalikustamise vastu oli võimalik eraelu puutumatuse riivamine ja töökohal põhjendamatute pingete tekkimine, positiivse aspektina nähti seda, et siis on inimesed teadlikumad omale õiglast palka küsima ja juhtidel paremad võimalused töötajatele argumenteeritult põhjendada, miks töötaja palk on just selline palk nagu ta hetkel on ja millised on töötaja võimalused palgakõrgenduse saamiseks läbi isikliku täiendkoolituse ja tööalase vastutuse suurenemise läbi

Laadimine...Laadimine...