Reformierakond takistab pidevalt riikliku fondi loomist, mis maksaks üksikvanemale toetust, kui riik ei suuda lahus elavalt vanemalt elatisraha välja nõuda.

Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas saata parlamendi täiskogule arutamiseks riikliku elatisabi fondi loomise, ideed toetavad Keskerakond, sotsid ja IRL. Fondiga võtaks riik enda peale elatisraha maksmise kohustuse, kui ei suuda sundida lapse teist vanemat elatisraha maksma.

Elatisraha maksmata jätnud vanem ei pääseks eelnõu järgi maksmise kohustusest, sest edaspidi oleks ta võlgu juba riigile. Ainsana fondi loomise vastu oleva Reformierakonna hinnangul oleks taoline süsteem liiga kallis, ka peavad reformierakondlased ebaõiglaseks olukorda, kus üks eraisik on teisele raha võlgu ja siis justkui võtab riik selle võla enda peale.

Mitu korda tagasi lükatud

“Kui elatisabi fondi nüüd ka ei looda, ei saa ma aru, mis riigis me elame,” lausus MTÜ Üksikvanema Heaks juhatuse liige Kaarel Veike. Tema andmeil elab Eesti praegu umbes 55 000 alla 18-aastast last üksikvanemaga ehk iga neljas leibkond on üksikvanema leibkond. Kohtutäiturite laual on 12 000 üksikvanema nõuet, kus kohtutäitur ei saa lapse elatisraha teiselt vanemalt kätte. “See on väga suur probleem ning peaks seetõttu olema erakondade ülene teema,” mainis Veike.

Veike ei mõista, miks Reformierakond selle fondi loomist kogu aeg takistab. “Üksikvanema toimetulekuprobleemid on ka varem enne valimisi päevakorral olnud,” rääkis Veike. “Näiteks 2006. aastal, enne 2007. aasta märtsivalimisi, anti sisse alimendifondi eelnõu. Tol korral eelnõu kuhugi välja ei jõudnud, sest riigikogus lugemisel poolthääli kokku ei saadud. IRL, kes toona eelnõu algatas ja Reformierakonnaga koalitsiooni moodustas, eelnõud edasi ei menetlenud.”

Suurem osa elanikke toetab

Veike avaldas lootust, et kõnealune teema ei jää taas kord mänguks, vaid järgnevad reaalsed sammud muutuseks. “Elatisraha suurus peaks olema ühe lapse puhul pool miinimupalka ja selle tasumist kinnitama kohus või lapsevanemate kokkuleppel notar,” selgitas Veike.

“Sotsiaalministeeriumi arvutuste järgi läheb fond riigile maksma umbes 30 miljonit eurot aastas – juhul, kui tõesti mitte keegi riigile raha tagasi ei maksa,” lausus Veike. “Rootsi praktika näitab, et tagasimaksetena laekub riigile ikkagi 90% nõuetest. Sel juhul läheks elatusabi fond riigile maksma kolm miljonit aastas.”

2008. aasta Postimehe uuringu järgi toetas elatisraha fondi loomist 70% Eesti elanikkonnast, vastu oli 2-5%. Üksikvanematest 92% on naisterahvad ja arvestades Eesti soolist palgalõhet, võivad nad töötada ka kahel ametikohal, ent ikka on neil keeruline üksi last kasvatades igapäevaeluga toime tulla.

Veike sõnul usub ta, et elatusabi fond lahutaks vanemate rahatüli ja distsiplineeriks teist vanemat elatisraha maksa. «Kuidas vanemalt raha välja nõuda, kas luua selleks eraldi sihtasutus või saaks see osaks sotsiaal- või rahandusministeeriumi tööst, on arutlemise koht,» mainis ta.

“Meil on küllaga peresid, kus üks vanem elatisraha maksmise kohustusest kõrvale hoiab,” ütles riigikogu keskerakondlasest liige Viktor Vassiljev TTV uudistele. “Kuna lapse koolitamine ning toitmine maksab, võiks riik loomulikult siin oma õla alla panna.”

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof kinnitas, et elatisabi fondi on Eestis väga vaja. “Analoogne fond on olemas väga paljudes riikides, kas siis riigi või kohaliku omavalituse tasandil. Eestis ootavad elatisabi fondi tuhanded naised,” märkis Pikhof.

Vassiljev lisas, et vanemal, kes on jäänud toetava pooleta, pole alati jõudu ja raha lapse elatisraha saamiseks kohut käia, ent riigil on selleks suured jõud nii advokaatide kui ka raha näol. «Riik on võimeline selle ülesande vanema heaks täitma,» kinnitas Vassiljev.

Inimesed pole hundikari

Vassiljevi sõnul toovad elatisabi fondi vastased põhjenduseks, et vastutustundetu vanema kohustuse peavad kinni maksma maksumaksjad. Samas toimivad samamoodi ehk solidaarsetel põhimõtetel ju ka pensionifond ja haigekassa. “Solidaarsuseta ei saa tänapäeva ühiskond üldse toimida. Kui solidaarsus ühiskonnast välja jätta, jääb alles hundikari,” nentis Vassiljev.

Riigikogu täiskogule esitatakse eelnõu riikliku elatisabi fondi põhimõtete väljatöötamiseks tuleval teisipäeval.