Reitelmann: lähisuhtevägivalda kogenud naised ei vaja ainult öömaja, vaid tuge ja abi

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaise Eha Reitelmanni sõnul pöördub majutusteenuse pärast varjupaika vaid kümnendik naisi. "Tavakujutus on see, et naine vajab varjupaigalt eelkõige öömaja," ütles Reitelmann. "See ettekujutus on suuresti müüt. Eelkõige vajatakse emotsionaalset tuge ja nõustamist."

Pilt: Scanpix

Reitelmann: lähisuhtevägivalda kogenud naised ei vaja ainult öömaja, vaid tuge ja abi (4)

Kai Maran

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaise Eha Reitelmanni sõnul pöördub majutusteenuse pärast varjupaika vaid kümnendik naisi. "Tavakujutus on see, et naine vajab varjupaigalt eelkõige öömaja," ütles Reitelmann. "See ettekujutus on suuresti müüt. Eelkõige vajatakse emotsionaalset tuge ja nõustamist."

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaise Eha Reitelmanni sõnul pöördub majutusteenuse pärast varjupaika vaid kümnendik naisi, eelkõige vajatakse emotsionaalset tuge ja nõustamist.

Reitelmanni sõnul jõulupühade aegu lähisuhtevägivalla eest naistele kaitset pakkuvate varjupaikade töökoormus Harjumaa piires ei suurenenud.
"Harjumaal õnneks pühade ajal meie töökoormus oluliselt ei suurenenud," rääkis Reitelmann. "Massilisi pöördumisi Tallinnas ei olnud ja meie töökoormus on jaotunud aasta peale ühtlaselt. Positiivne tendents on see, et üha rohkem naisi julgeb tugikeskusest abi otsida."

Vajadusel pakuvad tugikeskused turvalist pelgupaika pärast vägivallajuhtumit või vägivallaohu korral võimalust rahuneda, välja puhata ning ka ajutiselt elada. Siiski pole peavari põhiline, mida naine hädas vajab.

"Tavakujutus on see, et naine vajab varjupaigalt eelkõige öömaja," ütles Reitelmann. "See ettekujutus on suuresti müüt. Tegelikult pöördub majutusteenuse pärast meie poole vaid kümnendik naisi. Eelkõige vajatakse emotsionaalset tuge ja nõustamist. Mureks on, kuidas olukorrast välja tulla, seda õigesti hinnata."

Üldist nõuannet on Reitelmanni sõnul raske anda, sest iga juhtum on erinev.

"Üks üldine soovitus aga siiski on," rääkis Reitelmann.  "Mida varem naine kriisiolukorda sattudes abi otsib, seda paremad väljavaated olukorda parandada on. Meil on nõustamas põhjaliku koolituse läbinud sotsiaaltöötajad, psühholoogid, psühhiaatrid ja juristid."

Abivajajale vastab varjupaiga  üle-Eestiline tasuta telefon 1492 ööpäeva ringselt. Tugitelefon juhatab kätte ka piirkondlike nõustajate kontaktid.
"Soovime, et uuel aastal tehtaks otsus, et riiklikku naiste tugikeskuse teenust korraldav Sotsiaalkindlustusamet hakkab tulevikus mitte enam teenust sisse ostma riigihanke korras, vaid võtab kogenud nõustajad otse tööle," ütles Reitelmann. "See välistaks olukorra, kus võitjaks jäävad võimalikult odava teenuse pakkujad, vaid abi osutaksid igal pool üle riigi parimad spetsialistid."

Statistika ütleb, et alates 15. eluaastast on vägivalda kogenud vähemalt iga kolmas naine Eestis. 

Emotsionaalse toe telefon Eluliin on avatud õhtuti alates 19 kuni 7  hommikul numbril 655 8088. Tallinna Psühholoogilise kriisiabi telefon 6 314 300 on avatud esmaspäevast neljapäevani kell 15 -19 ja reedel kell 15 -18. MTÜ Eluliini varjupaiga-nõustamiskeskuste telefon  5515491 vastab ööpäevaringselt.

Abi annab ka Tallinna Naiste Kriisikodu - nõustamine ja tööalasedprobleemid: tööpäeviti kell 8-23 tel:5264697, Ööpäevaringne vastuvõtt majutusüksusesse ja esmane kriisinõustamine: 24H tel:53969834, e-post: tallinn@naisteabi.eehttp://www.naisteabi.ee/.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...