Riigikohus: last ei tohi kergekäeliselt erikooli saata

Halva käitumise pärast erikooli saadetud poisi kaasust vaaginud riiigkohus leidis, et lapse erikooli saatmiseks peab kohus otsust põhjalikult motiveerima ning kergekäeliselt sellist lahendit teha pole õige. "Ringkonnakohus pidi kontrollima, kas erikooli suunamise vajadus võis olla ära langenud seetõttu, et alaealine oli väidetavalt enda käitumist parandanud, asunud koolikohustust täitma ja õigusrikkumiste toimepanemisest loobunud," märkis riigikohus.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Riigikohus: last ei tohi kergekäeliselt erikooli saata

Halva käitumise pärast erikooli saadetud poisi kaasust vaaginud riiigkohus leidis, et lapse erikooli saatmiseks peab kohus otsust põhjalikult motiveerima ning kergekäeliselt sellist lahendit teha pole õige. "Ringkonnakohus pidi kontrollima, kas erikooli suunamise vajadus võis olla ära langenud seetõttu, et alaealine oli väidetavalt enda käitumist parandanud, asunud koolikohustust täitma ja õigusrikkumiste toimepanemisest loobunud," märkis riigikohus.

Vaidluse aluseks sai Harjumaal asuva linna alaealiste komisjoni otsus mullu septembrist saata erikooli poiss, kelle käitumisega oli probleeme. Komisjon märkis, et poiss vajab koolikohustuse täitmiseks ja õiguskuuleka käitumise tagamiseks toetavat kasvukeskkonda ning tugiteenuseid. Komisjoni väitel ilmnesid poisi probleemid möödunud aasta alguses, kui ta hakkas koolist puuduma ja tema hinded halvenesid märgatavalt. Poisil oli 2016/2017. õppeaastal 109 tundi põhjuseta puudumisi ja ta pani toime mitmeid õigusrikkumisi. Nii esitas noorsoopolitsei 2017. aastal linnale viis teadet, mille järgi pani poiss toime süüteo.

Harju maakohus saatiski poisi oma 13. septembri otsusega erikooli. Seepeale esitas poisi ema määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, kuna tema hinnangul ei olnud lapse erikooli paigutamine põhjendatud ega vajalik. "Poeg on oma käitumist muutnud ja täidab koolikohustust, tema hinded on alates 1. septembrist paranenud, ta ei ole enam öösiti väljas ja käib psühholoogi juures. Lapsel on toetav perekond, kes saab teda aidata," märkis ema ringkonnakohtule.

Teise astme kohus jättis mullu okroobri alguses siiski poisi erikooli saatmise otsuse jõusse. Seejärel pöördus ema riigikohtusse, kus saavutaski võidu.

Kõrgeim kohtuaste märkis, et alaealise erikooli suunamisel tuleb tuvastada, kas alaealine oli toime pannud alaealise mõjutusvahendite seaduse mõttes sätestatud teo; kas selle teo eest oli kohaldatud muid mõjutusvahendeid, mis ei andnud tulemusi; kas kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine oli alaealise kasvatusliku järelevalve huvides; kas erikooli suunamine aitas kaasa alaealise õigusrikkuja resotsialiseerumisele ning alaealise järgnevate võimalike õigusrikkumiste ennetamisele; kas toimepandud õigusrikkumise raskusaste õigustas erikooli suunamist.

"Ringkonnakohus ei ole erikooli suunamisel arvestanud määruse tegemise ajaks muutunud asjaolusid, mis võisid ringkonnakohtu otsustust mõjutada. Alaealise erikooli suunamisel tuli aga mõjutusvahendi kohaldamise vajadust hinnata kohtumääruse tegemise aja seisuga. Nii tuli silmas pidada ka asjaolusid, mis võisid viidata sellele, et erikooli suunamise alused võisid määruse tegemise hetkeks olla ära langenud. Järelikult pidi ringkonnakohus kontrollima, kas erikooli suunamise vajadus võis olla ära langenud seetõttu, et alaealine oli väidetavalt enda käitumist parandanud, asunud koolikohustust täitma ja õigusrikkumiste toimepanemisest loobunud," märkis riigikohus.

"Seega rikkusid maa- ja ringkonnakohus poisi kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamisel kohtulahendi põhjendamise kohustust. See on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis tingib maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamise.

Laadimine...Laadimine...