Riik ulatab 35 tuhandele nähtamatule noorele abikäe

"Noored on meie riigi tulevik ning oleks andestamatu rumalus loobuda 35 tuhandest 16-26 aastasest noorest, kelle panus Eestile väga vajalik," lausus riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Igor Kravtšenko. Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega kohalik omavalitsus saab infot oma piirkonnas elavate potentsiaalselt tuge vajavate noorte kohta, et nendega ühendust võtta ning noore soovil ja vajadusel talle abi pakkuda. Noor, kes ei saa abi, muutub ühel hetkel täielikult sotsiaalkaitsesüsteemist sõltuvaks, kust tagasitee on juba kordades keerulisem, lisas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Pilt: Scanpix

Riik ulatab 35 tuhandele nähtamatule noorele abikäe

"Noored on meie riigi tulevik ning oleks andestamatu rumalus loobuda 35 tuhandest 16-26 aastasest noorest, kelle panus Eestile väga vajalik," lausus riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Igor Kravtšenko. Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, millega kohalik omavalitsus saab infot oma piirkonnas elavate potentsiaalselt tuge vajavate noorte kohta, et nendega ühendust võtta ning noore soovil ja vajadusel talle abi pakkuda. Noor, kes ei saa abi, muutub ühel hetkel täielikult sotsiaalkaitsesüsteemist sõltuvaks, kust tagasitee on juba kordades keerulisem, lisas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Riigikogu võttis täna vastu sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse, mille eesmärgiks on noorte tagasitoomine tööturule. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Igor Kravtšenko sõnul on kavas sisse viia süsteem toetamaks passiivseid 16-26 aastaseid noori, kes ei õpi ega tööta ning on riigi jaoks kujunenud nähtamatuteks.

Noortegarantii tugisüsteemi rakendumisel saab kõigil noortel olema kogukonna tasandil kättesaadav tugi, kes korraldab ja aitab kaasa, et noor saab õigel ajal talle vajaliku abi. Süsteemi loomiseks on sotsiaalministeerium väljatöötanud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Noor ei pruugi ise teenusteni jõuda

"Nende noorte jaoks, kes on juba sattunud ebasoodsasse olukorda, tuleb leida lahendused, et tekkinud olukorraga tegeleda ehk teatud mõttes aidata tegeleda tagajärgedega," ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. "Varajane sekkumine ja toetamine täidab pikemas plaanis ka ennetuse rolli, kuna kahjuks on üsna suur tõenäosus, et mittetöötav ja mitteõppiv noor, kes ise teenusteni ei jõua ega saa ka kusagilt abi, muutub ühel hetkel täielikult sotsiaalkaitsesüsteemist sõltuvaks, kust tagasitee on juba kordades keerulisem."

Keskerakondlasest Riigikogu liikme Igor Kravtšenko sõnul on Eestis noori, kes ametlikult ei õpi ega tööta, ligi 35 tuhat. "Kohalikel omavalitsustel nende inimeste kohta teavet pole. Noorte seas valitseb suurim tööpuudus, eelmisel aastal oli see näitaja 15,5 protsenti, kuid samal ajal vähenes üldine tööpuudus 5,6 protsendini. Mõistagi on see suur probleem, arvestades, et tööealise elanikkonna osakaal meie ühiskonnas ei suurene," sõnas Kravtšenko.

Tema sõnul on suurimaks probleemiks noorte suutmatus endale tööturul rakendust leida – puudub nõutud kogemus või vastav haridus. "Loomulikult soovib riik neid noori aidata, pakkudes neile erinevaid võimalusi – tööturuteenuseid, noorsootöö meetmeid ning karjäärinõustamist. Paraku puuduvad kohalikel omavalitsustel vajalikud andmebaasid, seetõttu puudub ülevaade kui palju on potentsiaalselt sellist abi vajavaid noori."

Toetussüsteem on killustunud

Praegu puudub Eestis terviklahendus nende noorte leidmiseks ja toetamiseks, kes vajavad haridustee jätkamisel või tööhõivesse liikumisel spetsialistide abi. Peamiseks takistuseks on ülevaate puudumine tuge vajavatest noortest, mistõttu on toetussüsteem killustunud. Juba praegu on Eestis olemas noortegarantii tugisüsteemi olulised osad, mis eraldiseisvalt töötavad, näiteks karjääri- ja tööturuteenused, Tugila programm, kohaliku omavalitsuse enda teenused ja noortele suunatud tegevus. Noortegarantii tugisüsteem aitab need teenused tervikuks siduda.

Kravtšenko märkis, et on ääretult oluline välja töötada ning käivitada mitteaktiivsete noorte toetamise süsteem, et kohalikel omavalitsustel oleks sellistest noortest ülevaade ning võimalus neile vajadusel abi pakkuda. "Andmebaaside pilootprojektist selgus, et näiteks Tartus elab 13 601 registreeritud noort ning nendest koguni 3261 on mitteaktiivsed ning vajaksid riigi abi, et neist saaksid taas aktiivsed osalejad ühiskonnas," selgitas Kravtšenko.

Poliitiku sõnul ei aita planeeritud muudatused seaduses parandada vaid riiklikku noorsootöö programmi, kuid teevad ka pakutavad teenused kättesaadavamaks. "Meie riigi peamine väärtus on siin elavad inimesed ning me ei tohi kedagi kõrvale heita. Noored on meie riigi tulevik ning oleks andestamatu rumalus loobuda 35 tuhandest 16-26 aastasest noorest, kelle panus Eestile väga vajalik," sõnas Kravtšenko.

Rootsis toimib mudel 80%

Eesti enda noorsootöö praktika ning teiste Euroopa Liidu riikide kogemused viitavad üheselt, et ainus tõhus meetod selleks on vahetu, personaalne suhtlus ja indiviidipõhine lähenemine. Rootsis toimib efektiivselt sarnane mudel, kus kohalik omavalitsus tegeleb aktiivselt oma piirkonna noortega – 2016. aasta andmetel suudeti Stockholmis personaalse lähenemisega suunata tööturule või edasi õppima peaaegu 80% noortest, kellele kohalik omavalitsus tuge pakkus.

Ka Euroopa Komisjon on 2017. aasta noortegarantii rakendamise ülevaates toonud Eesti kohta esile vajadust jõuda veelgi enam teenustega abivajavate mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni ning hiljuti komisjoni poolt avaldatud 2018. aasta Euroopa poolaasta riigiraportis tunnustatakse Eesti selle suunalist tegevust, tuues esile just loodavat noortegarantii tugisüsteemi.

Eestis on noorte töötus kaks korda suurem kui keskmine töötus ning üldisele heale tööturuseisule vaatamata pole noorte töötus viimastel aastatel oluliselt kahanenud. 2017. aastal oli töötuse määr 5,8%. Noorte töötuse määr langes aastaga 13,4%-lt 12,1%-ni.

Abi vastuvõtmine on vabatahtlik

Eelnõuga antakse kohalikele omavalitsustele üks lisatööriist, mis annab riigis juba olemasolevate registriandmete pealt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajale väärtuslikku informatsiooni, millised tema omavalitsuse noortest potentsiaalselt riskirühma kuuluvad. Sellele järgneb noorega ühendusevõtmine ning noorega koos lahenduse leidmine probleemidele, mis takistavad tal õppimast ja töötamast. Kohaliku omavalitsuse noorsootöötajal on oluline roll selles, et noor jõuaks kõikide vajalike teenusteni. Abi vastuvõtmine on vabatahtlik.

Sotsiaalministeerium testib ja arendab noortegarantii tugisüsteemi koostöös kohalike omavalitsustega aastatel 2018–2020. Praeguseks on avaldanud valmisolekut süvendatud testimises osaleda viis kohalikku omavalitsust: Tartu, Võru ja Kohtla-Järve linnavalitsused ning Raasiku ja Saaremaa vallavalitsused. Samas on noortegarantii tugisüsteemi kasutamine võimalik ka kõikidele teistele kohalikele omavalitsustele ning soovijatele avaneb 2018. a sügisel võimalus taotleda tugisüsteemi kasutamiseks lisarahastust avatud taotlusvoorust.

Tugisüsteemi väljatöötamisega seonduvad kulud on ligikaudu 660 000 eurot, millest 85% kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning ülejäänud ca 99 000 tuleb riiklikust kaasfinantseeringust. Summa sisaldab nii IT-lahenduse loomist kui ka juhtumikorralduse mudeli väljaarendamist.

Seadus jõustub käesoleva aasta 15. aprillil.

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...