Riina Solman: Kui näiteks Stalin või Hitler oleks olnud naised, kas see oleks muutnud nende kuritegusid kuidagi väiksemaks?

"Kõige suurem au on olla lapsevanem. Ja minu arvates peakski lapsevanem olemine olema ennekõike auasi, mitte kohustus. Mitte sund, vaid just nimelt privileeg ja au," ütles rahvastikuminister Riina Solman Tallinnas Õpetajate Majas peetud isadepäeva konverentsil "Mehe au".

Pilt: Scanpix

Riina Solman: Kui näiteks Stalin või Hitler oleks olnud naised, kas see oleks muutnud nende kuritegusid kuidagi väiksemaks?

Toimetaja: Meelis Piller

"Kõige suurem au on olla lapsevanem. Ja minu arvates peakski lapsevanem olemine olema ennekõike auasi, mitte kohustus. Mitte sund, vaid just nimelt privileeg ja au," ütles rahvastikuminister Riina Solman Tallinnas Õpetajate Majas peetud isadepäeva konverentsil "Mehe au".

"Rahvastikuministri jaoks on oluline iga samm, mis on suunatud sellele, et tõsta lastega perede ja lapsevanemate nähtavust ja prestiiži ühiskonnas. Eriti puudutab see suuri peresid ja nende vanemaid, sest lõpuks püsib meie rahva ja kultuuri tulevik peredel ja lastel," rääkis Solman.

"Ligi pooled Eesti lastest kasvavad üles peredes, kus on rohkem kui kaks last. Kõik pered on olulised, üksikvanemad on olulised." Solman lisas, et suurtes peredes tehakse ära veidi suurem hulk laste kasvatamise raskest tööst, panustatakse oma vaba aega, energiat ja vahendeid selle võrra rohkem. Sealt tulevad samamoodi meie tulevad teadlased, kokad, poliitikud, volinikud.

"Pole sugugi selge, kui palju mehi on olnud tegelikult riigimehed ega ka pole selge see, kui palju riigitegelasi, keda me teame, on olnud riigimehed, sest sellist mõõdupuud lihtsalt ei ole eesti keeleski," jätkas Solman konverentsi korraldajate püstitatud teemal, miks riigimees on tihti naine.

"Vaatasin ka Vikipeediast järele – nii eesti kui inglisekeelsest, et kas seal on olemas riigimeestest nimekirja ja leida naiste osakaalu. Tuli välja, et nimekirja ei ole. Igasuguseid riigitegelaste loetelust leiab, aga seda ei taha ega ütle keegi, kes neist on riigimehed olnud ja kes mitte. Aga kui selline lehekülg Vikipeediasse näiteks püsti panna, siis saaks sellest ilmselt üks vastuolulisemaid lehekülgi maailmas ja selle entsüklopeedia ajaloos, kus vaidlused ja ka ümberkirjutamised kestaksid aegade ja Interneti lõpuni," arvas Solman.

Solman meenutas, et tema koduerakonna Isamaa auesimees Mart Laar sai siis, kui ta aktiivselt poliitikas tegutses igapäevaselt tuld ja tõrva vasakult kui paremalt. "Iga tema sõnavääratus kisti üles, iga viga puhuti suureks ja iga saavutust pisendati oponentide poolt, kleebiti talle silte ja visati kurja nalja. Kui me vaatame täna, mida aeg edasi läheb, seda enam peetakse kõigest hoolimata Mart Laari suureks riigimeheks."

Solman toob ajaloost näiteks Konstantin Pätsi, keda ümbritses vahepeal suisa pühaku oreool. "Me teame laulu: ma tahaksin kodus olla, kui Päts on president ja Laidoner juhataks väge ja maksev on Eesti sent. Täna on meil aga üksjagu ka arvamusliidreid, kes on nii Pätsi kui Laidoneri tegevuse osas palju kriitilisemad kui oldi eelmisel sajandil või taasiseseisvumise alguses. Meenutatakse tema suuri teeneid, aga ka vaikivat ajastut. Ja mõni ütleb, et oli perioode, kus ta oli riigimees ja oli ka aegu, kus ta ei olnud."

Solman rääkis naisriigitegelasest Margaret Thatcherist, kes oli 20. sajandi kõige kauem ametis olnud Briti peaminister ja esimene naispeaminister Ühendkuningriigis. "Raudse leedi, raudset kätt said tunda paljud. Mitte kõigile ei toonud tema poliitikad õnne, vähemalt mitte lühiajalises vaates. Aga taas on vähe inimesi, kes arvab, et tegemist ei olnud riigimehe mõõtu naisega."

Solmani sõnul polnud ka Lennart Meri kaasaegsete hinnang temale alati väga ühemõtteline.

"Kui võtta halvaks näiteks üheselt mõistetavad kurjuse kehastused tänapäeval – siis ka Stalin ja Hitler olid kellegi jaoks tollel hetkel riigimehed," ütles Solman. "Kokkuvõttes tundub, et riigimehe staatus on pigem seotud inimese tegude ja ajaloolise mastaabiga, kui ühemõtteliselt headuse ja heade tegudega. Ühele riigimees, teisele kurjategija – see ei ole sugugi harv olukord olnud ajaloos."

Solman selgitas, et tema jaoks on riigimehe tunnus pigem see, et inimene on püüdnud seista põhimõttekindlalt oma riigi ja rahva huvide eest, seisnud õige asja eest.

"Aga tulles tagasi küsimuse juurde, kui riigimees oleks naine, mõtlesin ma korra edasi nende halbade näidete peale, kui näiteks Stalin või Hitler oleks olnud naised, kas see oleks muutnud nende kuritegusid kuidagi väiksemaks? Vaevalt. Või kas üldse naised oleksid võimelised sarnasteks kuritegudeks?" mõtiskles Solman. "Ühemõttelist vastust siin ei ole. On öeldud et meeste ühiskondlik tegevus ja nende staatus on silmapaistvam ühiskonnas ja mitte ilmtingimata alati nende võimete varieeruvuse pärast, kuid tuleb välja, et peaasjalikult on siiski mehi ajalooliselt rohkem nii riigimeeste hulgas, aga ka kurjategijate hulgas, ärimeeste hulgas kui ka kodutute hulgas. Samas ma usun, et lõplikku teaduslikku tõde selles teemas pole välja selgitatud ja ilmselt ka ei selgitata."

Solman arvab, et kui riigimeeste hulgas oleks rohkem naisi, oleks ehk otsused veidi leebemad mõistvamad ja vähem ekstreemsed.

"Aga arvestades, et naisi siiski üha enam poliitikasse tuleb, siis saame ka näha, kas see hüpotees tõele vastab. Üldises plaanis on ühiskonnad muutunud leebemaks, sõdasid on vähem, hoolivust on rohkem," rääkis Solman. "Igal juhul ma ütlen, et iga poliitiku paunas nii-öelda portfellis on sõltumata tema soost olemas riigimehe sau. Kas ta seda kasutab, see ei sõltu soost ja kas ta seda õieti kasutab, ka see ei sõltu soost. Oluline ikka see, et meie poliitikud tegutseksid kõigepealt oma rahva huvisid silmas pidades. Tasub meeles pidada, et riigimehi ja naisi, kellel pole oma rahvast, enamasti mäletata. Seepärast saagu meid, eestlasi palju ja kestui me üle aegade."

Laadimine...Laadimine...