Soodsad üürimajad kerkivad Tallinna eeskujul üle Eesti

Korralikud kodud paneks väiksemad kohad elama, sest kohalikud ettevõtjad saaks meelitada töötajaid eluasemega.

Pilt: Albert Truuväärt

Soodsad üürimajad kerkivad Tallinna eeskujul üle Eesti (3)

Kai Maran

Korralikud kodud paneks väiksemad kohad elama, sest kohalikud ettevõtjad saaks meelitada töötajaid eluasemega.

Kui Tallinnal on tänu aastatepikkusele ehitustegevusele üürikorterite rajamisel elanikele üüripindade jagamisel valikuvõimalused olemas, siis üle Eesti pitsitab korteripõud juba ka piirkondade majanduse arengut. "Järva-Jaanis näiteks vabu kortereid peaaegu pole," ütles ettevõtja ja Järva vallavolikogu liige Priit Seire. "Praegu on olukord üldjuhul selline, et enne kui vabanenud korter müüki jõuab, on see juba ostjad leidnud."

Seire sõnul tervitab ta seetõttu igati novembrist käivitunud riiklikku toetusprogrammi üürielamute rajamiseks. "Meie valla arengu seisukohalt on riiklik üürimajade ehituse programm ülimalt oluline," ütles Seire. "Uute elamute ehitamine on vajalik eelkõige valla majanduse ja ettevõtluse edendamiseks. Kuni vaba elamispinda pakkuda pole, on siia raske ka uut tööjõudu saada – inimesi lihtsalt pole kuhugi majutada!"

"Üürimajade programm on praegusele koalitsioonile oluline," ütles peaminister Jüri Ratas. "Ma arvan, et see on üks osa sellest, et elu areneks edasi üle Eestimaa. Et inimestel oleks rohkem võrdseid võimalusi ja ühiskond oleks sidusam."

Esimesel aastal saavad üürielamute ehitamiseks riigilt toetust taotleda omavalitsused, mis jäävad Tallinna ja Tartu mõjualast väljapoole. Eluasemete puudumise tõttu on just need piirkonnad tööjõu pärast konkureerides kehvemal positsioonil. "Paljud ettevõtted ja asutused väljaspool Tallinna ja Tartut on hädas, et töötajatele ei ole võimalik leida nüüdisaegset ja madalate kuludega elukohta," tõdes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. "Üürielamute rajamisega tekiks omavalitsustel ja sealsetel ettevõtetel võimalus meelitada leibkondi sinna tööle ja elama."

Saab uuendada ka vanu hooneid

Elamufondi arendamise toetust võib Palo sõnul kasutada nii uute üürielamute rajamiseks kui ka olemasolevate hoonete korrastamiseks juhul, kui needki hiljem üürielamutena kasutusele võetakse. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on toetuse tingimuste väljatöötamisel pandud suur rõhk ka valmivate elamute säästlikkusele, samuti hinnatakse majade sobivust ümbrusse. "Uued üürielamud peavad vastama A energiatõhususele ning ümberehitamisel vähemalt klassile C. Nii et majad saavad olema madala energiatarbimisega ning igati nüüdisaegsed," ütles Reinsalu. "Muu hulgas võimaldab toetus kasutusele võtta innovaatilisi lahendusi, millest on kõigil turuosalistel võimalik õppida."

Siingi on Tallinna linn teistele omavalitsustele juba kiiduväärt eeskuju näidanud, sest sügisel valminud päikesepatareidega Õpetajate kodu on energiakasutuselt kõigiti tänapäevane. Järgmisest aastast saab ka Tallinn üürielamute rajamiseks taotleda riigi toetust. "Peame toetusprogrammi väga vajalikuks ning plaanime toetusvoorus osaleda," lausus abilinnapea Eha Võrk. "Väga paljudele käib turuhinnaga korteri üürimine üle jõu, rääkimata eluaseme soetamiseks pangast laenu võtmisest. Seetõttu peab munitsipaal- ja sotsiaalkorterite rajamine kindlasti jätkuma."

Teedrajav omavalitsus

Tallinnal on kavas ehitada riikliku toetuse abil uus moodne ja energiasäästlik kortermaja aadressile Maleva 18. "Viiekorruselises sotsiaalmajas saab olema 76 korterit," ütles Võrk. "Hoone ehitamiseks kulub kolm aastat, 2018 tellitakse ehitusprojekt ja maja valmib 2020. aasta alguses."

Tallinn on omavalitsusena üürimajade rajamisel olnud esimene teedrajav, panustades elamute valmimisse kümneid miljoneid eurosid. "Munitsipaalmajade ehitamisel on linna vahendeid aastate jooksul kasutatud ligi 60 miljonit eurot," mainis Võrk.

Tallinn ise on lasknud ehitada 54 maja, milles kokku 4483 korterit. Linnale kuulub neist 35 maja kokku 2589 korteriga. Koostöös erasektoriga on kasutusse võetud kümme maja Meelikul (kokku 680 korterit) ja üheksa maja Raadikul (1214 korterit).

Veel on linn rajanud kuus sotsiaalmajutusüksust, kus on 510 voodikohta. Üle Tallinna kuulub linnale ka 400 üksikkorterit.

 

Majaehituseks üle 60 miljoni euro

• Selleks aastaks on toetuse tarbeks planeeritud 2,5 miljonit eurot, järgnevaks kolmeks aastaks 20 miljonit eurot aastas.

• Toetuse määr on kuni 50%, ülejäänud kulutused kaetakse kohaliku omavalitsuse omafinantseeringust.

• Maksimaalne toetussumma kõigi taotlusvoorude peale kokku on kuni 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.

• Omavalitsused üle Eesti saavad KredExilt toetust taotleda veel 30. detsembrini.

 

Tallinn ehitab mugava kodu ka seenioridele

Maleva tänavale tuleb eakate maja, Paagi tänavale sotsiaalkodu, kus kohad ka puuetega inimestele, ning Punasele tänavale sotsiaalmajutusüksus.

Linnavaraamet teeb ettevalmistusi toimetulekutuge vajavatele seenioridele mõeldud sotsiaalmaja rajamiseks. "Seenioride maja projekteerimishange kuulutatakse välja jaanuaris," ütles abilinnapea Eha Võrk. "See umbes 75 korteriga ning ühiskondlike ruumidega hoone tuleb Koplisse aadressile Maleva 18."

Maja läheb maksma 7,5 miljonit eurot, 2018. a eelarvest annab linn projekteerimiseks 400 000 eurot. "Hoone ehitamisega plaanime alustada 2019. aasta kevadel ning elanikud saavad soodsatesse üürikorteritesse sisse kolida 2020. aasta suvel," ütles Võrk. "Kavatseme selleks ka riiklikku toetust taotleda."

Abilinnapea sõnul ont tuleva aasta suuremad tööd Paagi 10 kortermaja remont ning Sõpruse pst 5 sotsiaalkodu ja sotsiaalmaja korrastamine. Paagi 10 elamus saab pärast remonti olema 265 moodsat korterit, mis antakse üürile vähekindlustatud linlastele ja peredele, aga ka liikumispuudega inimestele.

Sõpruse pst 5 hoone remonditakse sotsiaalkoduks ja sotsiaalmajaks.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...