SOTSIAALMAJA ELANIK: Patt oleks öelda, et ei ole uue korteriga rahul

Kui varem oli Paljassaare sotsiaalmajas nelja toa peale üks köök ning kahe naabri peale WC ja vannituba, siis edaspidi on igas korteris oma dušinurk, tualett ja kööginurk koos sisustusega.

Pilt: Albert Truuväärt

SOTSIAALMAJA ELANIK: Patt oleks öelda, et ei ole uue korteriga rahul

Urmas Kaldmaa

Kui varem oli Paljassaare sotsiaalmajas nelja toa peale üks köök ning kahe naabri peale WC ja vannituba, siis edaspidi on igas korteris oma dušinurk, tualett ja kööginurk koos sisustusega.

Remont Paagi 10 asuvas Paljassaare sotsiaalmajas veel kestab, kuid 73 pensionäri ja puudega inimest on seal juba saanud uue elamispinna. Üks neist, kes elab nüüd põhjalikult remonditud, kõigi mugavustega ja täiesti omaette korteris, on 85-aastane vanaduspensionär Hilja Kullerkann. "Olen uue korteriga üle keskmise rahul, patt oleks ütelda, et ei ole rahul," lausus naine.


Sotsiaalmajja sattus ta elama 19 aastat tagasi, kui tagastatud maja omanikud selle maha müüsid ja Hilja pidi oma korterist välja  kolima. Pärast seda ei olegi tal olnud nii häid elutingimusi kui praegu. Hiljale on hästi tähtis korralik kööginurk – sööklas ta ei käi, vaid valmistab endale alati ise toitu. "Köögikapid on ideaalsed," räägib Hilja uksi avades. "Ja meile on pandud uuema aja pliit. WC ja pesemisruum on suhteliselt avarad ja seegi on  oluline mugavus. Ka sotsiaalmaja juhtkonnaga olen väga rahul, direktor meeldib mulle tohutult. Igas asjas tuleb vastu ja püüab kõik probleemid ära lahendada, millest talle räägin."


Korda saab kokku 264 korterit


73 korteri valmimine tähendab tegelikult alles Paljasaare sotsiaalmaja rekonstrueerimise esimese etapi lõppu. Ees ootab veel kaks etappi, mille käigus saavad korda ülejäänud 191 korterit. Hoonesse tuleb kokku 264 korterit, millest 251 on ühe- ja 13 kahetoalised. Sotsiaalmaja direktori Saima Liivandi sõnul hakkavad kõik korterid välja nägema sama head kui see, mis on antud Hilja kasutusse. Igasse korterisse tuleb oma dušinurk, tualett ja kööginurk, kuhu kuuluvad väike külmkapp, ahju ja kahe plaadiga elektripliit ning kubu. Varem oli siin majas nelja toa peale üks köök ning kahe naabri peale WC ja vannituba.


"Remont ise on suurepärane ja tingimused uutes korterites nüüd oluliselt paremad," kinnitas ka abilinnapea Eha Võrk. "Elanikud kiidavad eelkõige seda, et kõik on nüüd omaette, igaühel on oma ruumid ja oma vastutus. Vanad ruumid olid hulk aega remontimata, kuid nüüd on kõik ilus, puhas ja uus."


Paljassaare sotsiaalmaja elanikest on enamik pensioniealised inimesed, kes vajavad toimetulekuks abi ja teenuseid. Ligikaudu kolmandik neist on töövõimetuspensionärid ja puuetega inimesed.  Nende ümberkolimine remonditud korteritesse hakkab kulgema järk-järgult. Esimese etapi korterite valmimise järel kolisid sinna elanikud korteritest, milles nüüd algab remont. Seejärel tuleb maja kolmanda etapi remont, kuni kogu maja on korda tehtud ja kõik selle elanikud ümber kolinud.


1972. aastal ehitatud seitsmekorruselise sotsiaalmaja hoone ei pidanud korralikult sooja ja nägi trööstitu välja. Remondi käigus soojustatakse katus ja fassaad, paigaldatakse uued aknad, vahetatakse välja hoone elektrisüsteem, veevarustus, kanalisatsioon ning küttesüsteem uuendatakse ja paigaldatakse uued radiaatorid. Ventilatsioonisüsteem rekonstrueeritakse ning paigaldatakse soojustagastusega sundventilatsioon. Hoone katusele paigaldadakse päikesepaneelid.


Soe ja õhurikas


Sotsiaalmaja esimesel korrusel elavad edaspidi peamiselt liikumispuudega inimesed ja korrus kujundatakse vastavalt nende vajadustele. Esimesel korrusel hakkavad asuma ka majaelanikele mõeldud söökla ja sotsiaalmaja töötajate tööruumid. Õuele tulevad mänguväljak ja välitrenažöörid.


Sotsiaalmaja korrastamise projekti tegi Acto Consult OÜ ja maja remondib Nordlin Ehitus OÜ ligikaudu 8 miljoni euro eest. 1,2 miljonit sellest tuleb Euroopa ühtekuuluvusfondist. Hoone peab olema täiesti valmis järgmise aasta aprillis.
Paljassaare sotsiaalmaja on pärast renoveerimist varasemast oluliselt euroopalikum, ilusam ja praktilisem, ütles  abilinnapea Tõnis Mölder.


"Paagi 10 asuva hoone näol on tegemist suure sotsiaalmajaga," selgitas abilinnapea. "Tallinn on loonud üle linna palju sotsiaalkortereid ja -pindu, aga oluline on ka keskkond, kus inimesed sotsiaalpinnal elavad. Paljassaare sotsiaalmajas saab keskkond pärast renoveerimist olema oluliselt euroopalikum, ilusam ja praktilisem kui varem. Sotsiaalmajades elavatel inimestel võib olla ka mõningaid erivajadusi. Paagi 10 asuvas sotsiaalmajas lahendatakse ka need küsimused varasemast oluliselt paremini."

Laadimine...Laadimine...