Sotsiaalministeerium: puuetega laste tugisüsteem peab muutuma inimesekeskseks

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringust tuleb välja, et peamiselt seisavad puudega lastega pered silmitsi kahe olulise probleemiga, milleks on abi ja toetuste alase info ning teenuste kättesaadavus. Olukorra parandamiseks kavatseb sotsiaalministeerium muuta osapoolte tööpraktikat selliselt, et väheneks hindamistele kuluv ressurss, mille arvelt oleks võimalik suuremas mahus teenuseid osutada ning et laps ja tema pere jõuaksid võimalikult kiiresti vajaliku abi ning teenusteni. 

Pilt: Scanpix/foto on illustreeriv

Sotsiaalministeerium: puuetega laste tugisüsteem peab muutuma inimesekeskseks

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Gabriela Rooso

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringust tuleb välja, et peamiselt seisavad puudega lastega pered silmitsi kahe olulise probleemiga, milleks on abi ja toetuste alase info ning teenuste kättesaadavus. Olukorra parandamiseks kavatseb sotsiaalministeerium muuta osapoolte tööpraktikat selliselt, et väheneks hindamistele kuluv ressurss, mille arvelt oleks võimalik suuremas mahus teenuseid osutada ning et laps ja tema pere jõuaksid võimalikult kiiresti vajaliku abi ning teenusteni. 

Kevadel esitleti Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ning Turu Uuringute AS koostöös valminud puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringut. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada puudega lastega perede majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, erinevate puudega lastele suunatud teenuste vajadused ja nende kasutus. Kuidas uuringu tulemusi edaspidi rakendatakse puuetega laste tugisüsteemi tugevdamiseks, kirjutab laste ja perede osakonna peaspetsialist Gabriela Rooso sotsiaalministeeriumi blogis.  

Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring andis hea ülevaate tänase süsteemi kitsaskohtadest, kuid muudatused nende lahendamiseks ei sünni üleöö. Selleks, et laste ja perede jaoks infot ning teenuseid paremini kättesaadavaks teha, tuleb järgnevatel aastatel eelkõige sotsiaal-, haridus- ning tervishoiuvaldkonna koostöös leida parimad lahendused.

Puudega laste arv on kasvanud

Tegemist on 2009. aastal läbiviidud sarnase uuringu kordusega. Võrreldes 2009. aastaga on puudega laste arv ja osakaal oluliselt kasvanud: kuni seitsmeteist aasta vanustest lastest oli puude raskusaste määratud 2009. aasta 1. jaanuari seisuga 7 368-le (0-17-aastastest 3%). 2017. aasta 1. jaanuari seisuga oli see kasvanud koguni 12 896 lapseni (5,2%). Keskmise puudega laste arv kasvas 2 252-lt 5000-ni ja raske puudega 4 292-lt 7 164-ni. Sügava puudega laste arv on ainsana ajas vähenenud, 822-lt 732-le.

Puudega lastega peresid ühendavate organisatsioonide esindajate sõnul on puudega laste arvu kasvul mitmeid põhjusi. Ühelt poolt on kasvanud puude määramise aluseks olevate haiguste diagnoosimine. Teiselt poolt on laienenud võimalused puudega lastele vajalike teenuste ja rahaliste toetuste saamiseks ja samal ajal kasvanud lapsevanemate teadlikkus sellest, et puue annab mõnedele teenustele tasuta ligipääsu ja seetõttu võidakse lapsele puuet ka sagedamini taotleda.

Uuringust tuleb välja, et peamiselt seisavad puudega lastega pered silmitsi kahe olulise probleemiga, milleks on abi ja toetuste alase info ning teenuste kättesaadavus. Pooled (46-50%) puudega lastega peredest leiavad, et teave lastele suunatud toetuste, teenuste ja abi kohta on kas pigem raskesti või väga raskesti kättesaadav. Kuna puudega laste toetamise ja abi süsteem on killustunud riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandite ning sotsiaal-, haridus- ja tervishoiusüsteemi vahel, siis ei ole ka ühte valdavat kanalit, mille kaudu puudega laste pered vajalikku infot saavad.

Vanemate hinnangul on enamikke sotsiaalteenuseid saanud piisavas mahus kasutada vaid umbes kolmandik lastest. Kõige enam kasutatakse ja ka vajatakse füsioterapeudi, psühholoogi, logopeedi, eripedagoogi ja tegevusterapeudi teenuseid. Kättesaadavuse poolest probleemsemad on ka kogemusnõustaja teenus, sotsiaaltranspordi teenus, tugiisikuteenus ja lapsehoiuteenus – neid vajavad küll vähemad lapsed ja pered, kuid enam kui pooled neid teenuseid vajanutest pole saanud teenuseid üldse või piisavalt.

sotsteenuse kasutus ja vajadus

Samuti puudega lapsed on süsteemide killustatuse tõttu sunnitud läbima eraldiseisvaid hindamisi, kus koostatakse individuaalsed plaanid lastele nii sotsiaalteenuste ja -toetuste kui ka haridusteenuste saamiseks. Ametkondadel aga puudub tervikülevaade laste vajaduste kohta ning puudub teadmine, kas erinevate valdkondade poolt pakutud abi ja tugi on piisav.

Tugisüsteemi peab muutma inimesekeskseks

Taoline olukord tingib vajaduse valdkondade üleselt süsteemi uuendada, nii et klient ja tema vajadused oleksid keskmes. Lastele ja peredele osutatavate teenuste arendamisel ja integreerimisel on eesmärgiks saavutada olukord, kus:

  • last ja peret vaadeldakse tervikuna ning abi on korraldatud erinevate valdkondade koostöös;
  • igale lapsele ja perele pakutakse teenuseid vastavalt reaalselt hinnatud vajadustele;
  • lastele, noortele ja peredele nende heaolu kindlustamiseks pakutavad teenused on kvaliteetsed, osutatud õigeaegselt, asjakohased, tulemuslikud ning kättesaadavad.

Soovitud olukorra saavutamiseks on sotsiaalministeerium planeerinud aastaks 2021 ümber korraldada puuetega lastele mõeldud riikliku toetuste ning teenuste osutamise süsteemi. Selleks on Sotsiaalministeerium koostöös teiste riigiasutustega planeerinud käesolevasse aastasse mitmeid alategevusi:

  • Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Haridus- ja Teadusministeerium on ühendamas Sotsiaalkaitse infosüsteemi ja Eesti Hariduse infosüsteemi andmeid puudega ja haridusliku erivajadusega laste ning neile osutatava abi kohta sotsiaal- ja haridussüsteemis.

Andmete ühendamisega tehakse kindlaks, kui suur hulk puuetega lastest ja haridusliku erivajadusega lastest kattuvad, et saada nimetatud lastest terviklikum ülevaade. Analüüsi tulemusena on võimalik laste vajadustele vastavat abi paremini korraldada ja pakkuda ning välja selgitada, kas erinevates haldusalades pakutavate tugiteenuste osas toimub põhjendamatut dubleerimist.

  • Sotsiaalkindlustusamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kaardistab puudega laste teenuste kasutamist. Valimis on 1500 last, kes on maksimaalses mahus kasutanud riiklikke rehabilitatsiooniteenuseid. Ülevaatliku pildi saamiseks on soov juurde lisada hariduse tugiteenused, tervishoiuteenused ja võimaluste piires kohaliku omavalitsuse tugiteenused. Eesmärk on eri valdkondade teenuseid osutada koordineeritult ja vajaduspõhiselt.
  • Sotsiaalkindlustusamet analüüsib puudeliikide kaupa põhjalikumalt puude raskusastme määramisi selleks et pakkuda kohest abi lastele, kuid vältida laste asjatut sildistamist puude raskusastme määramisega. Abi peab olema kättesaadav ka kohaliku omavalitsuse poolt ning vajadusel ka ilma puuet määramata.
  • Sotsiaalministeerium töötab välja integreeritud teenuste korraldusmudelit. Selle eesmärk on aidata kohalike omavalitsusi ja olemasolevaid spetsialiste ning rahalisi ressursse optimaalselt kasutada ning vältida sarnaste tegevuste dubleerimist eri valdkondades. Eeskätt puudutab see laste vajaduste hindamisi ja keerukaid taotlemise protsesse abi saamiseks. Eesmärgiks on korraldada lapse abivajaduse hindamine ühes kohas, ilma kattuvate kordushindamisteta ning seejärel suunata ta vajalike spetsialistide juurde teenust saama. Paralleelselt soovime korraldusmudelit piloteerida. Läbirääkimisi on alustatud Viljandi linna, Haapsalu linna ning Saaremaa vallaga, kes on näidanud üles valmidust teenuste kliendikeskseks korraldamiseks oma elanikele.
  • Sotsiaalkindlustusamet töötab välja käepärast ja lapse ning tema pere vajadusi arvestavat hindamistööriista, mida omavalitsused saavad kasutada puuetega laste sotsiaal- ning haridustugiteenuste vajaduste hindamisel.

Lõppkokkuvõttes soovib ministeerium muuta osapoolte tööpraktikat selliselt, et väheneks hindamistele kuluv ressurss, mille arvelt oleks võimalik suuremas mahus teenuseid osutada ning et laps ja tema pere jõuaksid võimalikult kiiresti vajaliku abi ning teenusteni. Kõik see aitab lapsele ja tema perele pakkuda vajaduste hindamist ja tuge ühest kohast, ehk vanem ei peaks enam abi saamiseks pöörduma mitme asutuse poole. Süsteemide integreerimisel tekib omavalitsusel tervikpilt lapse vajadustest, mistõttu on võimalik paremini abi ning tuge pakkuda ning korraldada toetamine seal, kus laps igapäevaselt viibib.

Uuringu küsitlustööd viidi läbi 2017. aasta augustis ja septembris valdavalt veebi kaudu.  Vastajate arv oli kokku 1904 (1828 inimest vastas ankeedile veebis ja 76 silmast-silma küsitlemisel). Vastajateks olid lapse eest peamiselt hoolitsevad pereliikmed.

Täispikkuses uuring on leitav SIIT.

Laadimine...Laadimine...