Surma põhjuste uurimine hakkab arvestama usuliste tõekspidamistega

Sotsiaalministeeriumi eelnõu väljatöötamiskavatsus annab digilahangule surma põhjuse tuvastamisel seadusliku aluse, mis võimaldab edaspidi arvestada erinevate usuliste tõekspidamistega ja neist tingituna loobuda inimese füüsilisest lahkamisest.

Pilt: Scanpix

Surma põhjuste uurimine hakkab arvestama usuliste tõekspidamistega

Sotsiaalministeeriumi eelnõu väljatöötamiskavatsus annab digilahangule surma põhjuse tuvastamisel seadusliku aluse, mis võimaldab edaspidi arvestada erinevate usuliste tõekspidamistega ja neist tingituna loobuda inimese füüsilisest lahkamisest.

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb iga välispõhjusest tingitud surmajuhtumi või selle kahtluse korral teha kohtuarstlik lahang, mistõttu ei ole kohtuarstil võimalik surnu religioosseid tõekspidamisi arvestada ega lahangust loobuda või piirduda osalise lahanguga, vahendas BNS.

Eelnõu eesmärk on vähendada kohtuarstlike lahangute arvu. Samuti tuleb seaduses ette näha võimalused loobuda kohtuarstliku lahangu tegemisest juhul, kui kohtuarsti hinnangul on surma põhjuse tuvastamine võimalik digilahanguga või muid kaasaegseid  radioloogilisi ja laboratoorseid uuringuid kasutades.

Kuna Eestil on digilahangu tegemise võimekus olemas, on otstarbekas sätestada selline võimalus ka seaduse tasandil. Digilahangu tegemine võimaldab austada inimeste usulisi tõekspidamisi ning vältida liigset invasiivset sekkumist inimese kehasse.

Näiteks jõuti Inglismaal 2015. aastal kohtuasjas Rotsztein versus HM Senior Coroner for Inner London järeldusele, et kohtuarst peab austama inimese ja tema lähedaste religioosseid tõekspidamisi.

Kui inimese religioossed tõekspidamised ei soosi invasiivset sekkumist tema kehasse, tuleb kasutada piltdiagnostikat – magnetresonants-tomograafilist uuringut, kompuuter-tomograafilist uuringut ning bioloogilise materjali analüüse.

Praegu kehtiv seadus välistab võimaluse loobuda kohtuarstlikust lahangust ka juhul, kui inimene viibib pikka aega haiglas ja sureb hilistüsistuste tagajärjel ning varem olid tehtud ka põhjalikud ja kaasaegsed radioloogilised ja laboratoorsed uuringud.

Surma põhjuste registri andmetel tuvastati välispõhjusest tingitud surm 2015. aastal 895 ja 2016. aastal 868 korral. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tegi lahanguid 2015. aastal 1533 ja 2016. aastal 1591 korral.

Laadimine...Laadimine...