Tänaval hulkumast päästetud noor joonistab nüüd Jaapanis animepilte

"Juba 11-12-aastased kogunevad tänavatel ja kaubanduskeskuste juures ja ei tee midagi," ütles noorsootöötaja Aleksander Arabkin. "Perekonna autoriteet on langenud ja kui suheldakse sõpradega, kes haridusest lugu ei pea, on koolist väljakukkumine kiire tulema." Noor ei vajagi vanematelt raha, eriti tüdrukud – nad kas on suhetes poisiga või saavad muud moodi tableti kätte. Linna programm püüab tänavate turvalisemaks muutmiseks leida üles seal sihitult hulkuvate noorte tugevad küljed ja hobid, millega tegelemist toetada.

Pilt: Scanpix

Tänaval hulkumast päästetud noor joonistab nüüd Jaapanis animepilte

Juuli Nemvalts

"Juba 11-12-aastased kogunevad tänavatel ja kaubanduskeskuste juures ja ei tee midagi," ütles noorsootöötaja Aleksander Arabkin. "Perekonna autoriteet on langenud ja kui suheldakse sõpradega, kes haridusest lugu ei pea, on koolist väljakukkumine kiire tulema." Noor ei vajagi vanematelt raha, eriti tüdrukud – nad kas on suhetes poisiga või saavad muud moodi tableti kätte. Linna programm püüab tänavate turvalisemaks muutmiseks leida üles seal sihitult hulkuvate noorte tugevad küljed ja hobid, millega tegelemist toetada.

Noortele mõeldud linna programmis "Jalatalla", mis mõned aastad tagasi kooli pooleli jätnud ja tööta noori järje peale aitas, osales tüdruk, kes läbis aastase programmi lausa kaks korda. "Esimesel aastal tal kooli tagasiminek hästi ei õnnestunud, aga teine aasta  tuli ja ütles, et tahab teadlikult programmi panustada," rääkis  noorsootöötaja Aleksander Arabkin. "Tal oli hobi, ta joonistas Jaapani animestiilis pilte, me saatsime ta ühe projekti raames välismaale ja ta sai ennast seal arendada. Nüüd, eelmisel sügisel, läks ta ise Jaapanisse, ja sai seal töökoha. See võib kõlada utoopiliselt, aga ta nüüd tegeleb sellega, mida ta tahtis kogu aeg teha. Tähtis on leida noorele see, mida ta tahab teha. Mis teda motiveerib."


Äsja algatas linn uue sarnase programmi "Hoog sisse". "Vaja on üles leida noore tugevus – see, mida ta teeb hästi. Olgu see hobi või huvitegevus, mille baasilt saaks noort kõnetada," selgitas Tallinna spordi- ja noorsooameti osakonnajuht Marko Ool. "Meie spetsialistidel peab olema tohutult hea teave, mida linnas noortele pakutakse ja kuidas noor saab endale abi ja rakendust."


Lisaks teeb linn koostööd politseiga, sotsiaalhoolekande, haridusasutuste, tööandjate ja töötukassaga. Tallinnas on 5246 mitteõppivat ja -töötavat 15-26-aastast noort. Abilinnapea Vadim Belobrovtsev ütles, et osa neist muidugi töötab mitteametlikult Eestis või siis töötavad-õpivad nad hoopis välismaal ning siin ei teata sellest midagi. "Samas on see muljetavaldav number ja me püüame teha midagi sellise olukorra muutmiseks. Nendele noortele ongi suunatud programm "Hoog sisse", mis toetab noorte naasmist õppima või tööle."


Programm peaks jõudma vähemalt 3000 Tallinna nooreni. "Arvan, et see on hea eesmärk, kõigini ei suuda me nagunii jõuda," lausus abilinnapea. "Paljud neist noortest pole ehk veel otsustanud, kuhu nad tööle või õppima lähevad, ja paljud on ehk ka käega löönud. Neid tahamegi kõnetada ja nende valikuid toetada."


Miks jääb osa noori kõrvale?


Möödunud sügisel raputas linlasi teade noortest, kes kogunesid linnaparkidesse, tülitasid kodanikke ja peksid julmalt teisi. "Eelmise aasta sündmused noortekampadega on pannud meid tegutsema," põhjendas Belobrovtsev programmi algatamist. "Eesmärk on vältida selliseid asju tulevikus ning saada aru, mis on nende noorte probleemid ja miks nad on kõrvale jäänud."


Paljudel noortel tekivad probleemid koolis, ja kui siis ka toetavaid peresuhteid napib, saavad sõprade arvamus ja kõiksugu ekstreemsed teod tunnustuse võitmiseks muust olulisemaks. "Millalgi on nad tundnud puudust toetavast õlast, kontakt perekonna või lähedastega on kadunud," rääkis Arabkin. "Mõnikord on perekonna autoriteet langenud ja kui suheldakse sõpradega, kes haridusest lugu ei pea, on koolist väljakukkumine kiire tulema."


Noorsootöötaja sõnul puutuvad mobiilsed noorsootöötajad enim kokku 13-18-aastastega, kuid nüüd on vanusepiir veelgi allapoole langenud. Juba 11-12-aastased on tänavatel ja kaubanduskeskuste juures tegevusetult kogunemas. "Põhilised asjad, mis noortele muret teevad, on kool, perekond, suhted. Suuresti sõltub sellest, kuidas noored nende muredega hakkama saavad, kas nad satuvad hiljem riskigruppi või ei," nentis Arabkin.


Mõnikord vanemad küll hoolivad noortest, aga ei oska neid aidata. Esimene märk noore probleemidest võiks perele olla see, kui ta ei huvitu enam sellest, mis varem huvi pakkus ja millega hobi korras tegeleti. "Noortel, kellega mina kokku puutun, on palju vaba aega, nad puuduvad koolist, tihti on loobunud ka huvialadest ja trennidest," selgitas noorsootöötaja. "Enamjaolt hängivad oma sõpradega lihtsalt õues."


Arabkini sõnul on Tallinnas palju spordiringe ja noortekeskusi, kus saab hobidega tegelda ka täiesti tasuta, seega pole õige põhjendus, et mõni asi jääb raha taha pidama.


Tunne oma lapse sõpru


Tõsisem märguanne noore murede kohta on see, kui ta teeb tundidest poppi ja selline käitumine aina süveneb. "Vanem peaks teadma, mis kampades noor oma aega veedab, kes need inimesed on. Võimalusel tuleb lapsega vestelda, et saada aimu, millistes interneti keskkondades noor kaasa lööb ja kes ta seal on."


Arabkini kinnitusel on kõige olulisem probleemide varajane märkamine. "Võib öelda, et kui laps veedab palju aega sihitult õues hulkudes, tähendab see pea alati riskirühma sattumist," rääkis ta. "Õues toimuvad asjad juhuslikult, ega keegi midagi halba otseselt ei planeeri. Näiteks keegi juhuslikult kutsub peole, kus keegi tarvitab või proovib narkootikume. See on ainult hetk, mis lahutab noort riskirühma sattumast, ehk nagu meie ütleme: see on ainult üks pidu. Seepärast on vaja tegelda ennetamisega, on vaja vaadata-uurida, mis on noore huvi ja vajadused ja kuidas teda hoida kooli ja hobide juures."


Arabkini sõnul on noorte hulgas narkootikumidest levinud enim kanep, aga pruugitakse ka eri tablette ecstasyst antidepressantideni välja. Ära läheb kõik, mis vähegi meeleolu mõjutab. Sellist kraami tarbitakse kõige enam pidudel – noorte endi sõnul saab niiviisi kätte tunne, et kõik on lahe ja lõbus. "Olen küsinud, kust noored uimastiteks raha saavad, eriti kui nad tööl ei käi ja vanematega läbi ei saa. Tuleb välja, et noor ei vajagi vanematelt raha, eriti tüdrukud – nad kas on suhetes poisiga või saavad muud moodi tableti kätte."


Haara võimalusest kinni!


Belobrovtsevi sõnul võetakse programmi raames noortega ühendust ka maili teel. "Kindlasti teavitame noori eesti.ee keskkonnas," mainis ta. "Paljud inimesed pole sellest midagi kuulnud, aga teavitused saadetakse ikka sinna. Iga inimene võiks ID-kaardiga sisse logida ja aeg-ajalt vaadata, milliseid teateid on talle tulnud, või seadistada meilide saatmine teisele aadressile."


Programmi raames asub Tallinna spordi- ja noorsooametis tööle kuus noorsootöö spetsialisti, kelle ülesanne on otsida kontakti noortega, kes ei tööta ega õpi. Spetsialistide ülesanne on pakkuda aktiivset tuge kuni kuus kuud, et noor leiaks endale sobiva õppevormi ja õppeasutuse, kus haridusteed jätkata, või sobiva tööpakkumise. Kui noor on asunud õppima või tööle, hoiavad noorsootöötajad temaga kontakti veel kuni kuus kuud, et olla kindlad, et ta ei kaota motivatsiooni jätkata valitud teel. Aastase perioodi jooksul hoitakse noorega ühendust või kohtutakse vähemalt kord kuus.


Ool sõnas, et noore aitamise esmaseks eelduseks on tema enda soov midagi oma elus muuta. "Vägisi ei saa kedagi survestada, aga kui noorel tekib huvi, hakkab pihta individuaalne lähenemine ja kuulamine," selgitas ta. "Kõige tähtsam on, et noorel tekiks äratundmine ja ta saaks eduelamuse. Teeme koostööd noortekeskustega ja mobiilse noorsootöötajaga, kes käib noorte kogunemiskohtades. Samuti teeme individuaal- ja grupitööd."


"Kui saame aru, mis meie ühiskonnas toimub, võime hakata koostöös riigiga proovima seda süsteemi murda," lisas Belobrovtsev. "Siin saangi noori üles kutsuda, et nad tuleksid ja prooviksid oma olukorda muuta. Meil on olemas väga konkreetsed meetmed, et nad naaseksid kooli või tööle. Kui keegi teab sellist abivajavat noort, võiks ta meile märku anda, või rääkida noorega,  et ta ise pöörduks meie poole."

 

 

 

Esiplaanil Lasnamäe, Mustamäe ja Kesklinn


• Tallinnas on 25. märtsi seisuga 5246 mitteõppivat ja -töötavat 15-26-aastast noort, mis moodustab 8,79% selles vanuses noorte koguarvust pealinnas (u 59 600). Kõige rohkem on selliseid noori Lasnamäel (1441), Mustamäel (758) ja Kesklinnas (696).


• Projekt "Hoog sisse" algas aprilli esimesel nädalal, sellega liituda soovijad võivad helistada projektijuht Kristjan Kruusile tel 641 2271 või kirjutada kristjan.kruus@tallinnlv.ee


• Tallinna noorte tugiprogramm kestab 2021. aastani.

Laadimine...Laadimine...