Teadus- ja arendustegevuse kulud kasvasid mullu 365,6 miljoni euroni

Kulud suurenesid kõigis alamsektoreis, aga enim kõrghariduses, kus kasv oli eelnenud aastaga võrreldes 35 protsenti. Suurenes ka ettevõtlussektori panus teadus- ja arendustegevusse.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Teadus- ja arendustegevuse kulud kasvasid mullu 365,6 miljoni euroni

Toimetaja: Sandra Lepik

Kulud suurenesid kõigis alamsektoreis, aga enim kõrghariduses, kus kasv oli eelnenud aastaga võrreldes 35 protsenti. Suurenes ka ettevõtlussektori panus teadus- ja arendustegevusse.

Eestis kulutati 2018. aastal teadus- ja arendustegevusele 365,6 miljonit eurot, mida on viiendiku võrra enam kui aasta varem, vahendas BNS statistikaametit. 

Teadus- ja arendustegevuse kulude kasv oli mõneti ootuspärane, kuna 2017. aastal algas uus tõukefondide rahastamise ajavahemik ja selle mõju oli tunda ka eelmisel aastal.  

Samas tõdeb amet, et praeguse kasvutempo juures jääb ilmselt kättesaamatuks eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevuse kulude osatähtsust 2020. aastaks 3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Seejuures suurenesid kulud mullu kõigis alamsektoreis, aga enim kõrghariduses, kus kasv oli eelnenud aastaga võrreldes 35 protsenti. Suurenes ka ettevõtlussektori panus teadus- ja arendustegevusse. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulud kokku olid 155 miljonit eurot ja eelnenud aastaga võrreldes oli seda 8 protsendi võrra rohkem.

Nii nagu 2017. aastal jätkus ka eelmise aasta kulude kasv eelkõige investeeringute tulemusel. Investeeringute maht suurenes kokku 46 protsenti ja märkimisväärselt nii kõrgharidus- kui ka riigisektoris. Ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris investeeringud aga vähenesid.

Tööjõukulud, mis moodustavad teadus- ja arendustegevuse kuludest enam kui poole, suurenesid eelnenud aastaga võrreldes 13 protsenti. Erand oli riigisektor, kus tööjõukulud vähenesid 8 protsendi võrra.

Mullu tuli riigieelarvest teadus- ja arendustegevuse kulutusteks 156 miljonit eurot ehk 43 protsenti. Riigi rahade hulgas on ka Euroopa Liidu toetused, mis käivad riigieelarve kaudu ja seetõttu liigitatakse riigilt saaduiks. Suurem osa ehk 70 protsenti riigieelarve eraldistest läks kõrgharidussektorisse. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste hulgas oli riigi eraldatud raha osatähtsus 6 protsenti.

Eesti teadus- ja arendustegevuse intensiivsuse indeks väljendab kulutuste suhet SKP-sse. Eestis oli selle indeksi väärtus 2018. aastal 1,4. Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti esialgsete andmete põhjal pingereas 13. kohal. Võrreldes 2017. aastaga on Eesti positsioon kahe koha võrra parem. 

Laadimine...Laadimine...