TERAPEUT: Ka igatsus sõbra järele võib teha lapse haigeks

"Kõik tervislikud tegevused jäävad kõrvale, kui ollakse ninapidi mobiilis," nentis lastearst Ülle Einberg. "Laste haigestumine autoimmuunsetesse ja kroonilistesse haigustesse kasvab. Samuti on probleemiks laste rasvumine, depressioon ja meeleoluhäired. Ka laste kasvajate teke ja psüühilised häired on sagenenud."

Pilt: Scanpix

TERAPEUT: Ka igatsus sõbra järele võib teha lapse haigeks

Juuli Nemvalts

"Kõik tervislikud tegevused jäävad kõrvale, kui ollakse ninapidi mobiilis," nentis lastearst Ülle Einberg. "Laste haigestumine autoimmuunsetesse ja kroonilistesse haigustesse kasvab. Samuti on probleemiks laste rasvumine, depressioon ja meeleoluhäired. Ka laste kasvajate teke ja psüühilised häired on sagenenud."

Värske Eurostati uuring ütleb, et Eesti laste tervis on Euroopa teiste riikidega võrreldes üsna nigel, suisa skaala alumises otsas. Uuringu järgi ei saanud ka 9% lapsi tervise pärast viimase kuue kuu jooksul osa võtta osast tegevustest, mida teised samaealised tegid. Teistel riikidel oli see protsent 2-6.


Eesti lastearstide seltsi (ELS) juhatuse esinaine Ülle Einberg ütles, et meie laste haigestumine autoimmuunsetesse ja krooniliste haigustesse kasvab. "Samuti on probleemiks laste rasvumine, depressioon ja meeleoluhäired, sagenenud on ka laste kasvajate teke ja psüühilised häired."


Arsti sõnul on nii elustiilist kui ka keskkonnast tulenevaid tegureid, mis mõjutavad laste tervist. Kogu keskkond, milles lapsed elavad, on tohutult muutunud, ja ühte kindlat haigestumise põhjust pole. "Kõik tervislikud tegevused jäävad kõrvale, kui ollakse ninapidi mobiilis. Esimene asi, mida tahan kõigile vanematele südamele panna – lastel tuleb hästi palju minna loodusesse tagasi, olla palju õues ja liikuda. Teine nõuanne, mida tuleks järgida – laps peab sööma tervislikku, puhast toitu. Peaasi, et lapse toit oleks ise tehtud, ei ole vaja osta poest valmistoitu. Eurostati uuringu tulemused peaks meid kõiki – vanemaid, meedikuid, tervet ühiskonda – mõtlema panema. Me oskame jälgida kroonilisi haigusi ja teame nende kohta palju, aga meil ei ole head ülevaadet, kui mingid muutused toimuvad lapse normaalses arengus. Ootame tervete laste kontrollimetoodikat, mis jälgib lapse arengut sünnist kuni 18-aastaseks saamiseni. Suures pildis on Eesti lapsed siiski hea tervisega."


Tervisekeskusse alati ka lastearst


Einberg avaldas lootust, et tervisekeskustes töötaks eriarstina ka lastearst, kelle poole saab pöörduda, kui ilmneb probleeme või tahetakse ekspertnõuannet. See süsteem ei peaks olema ainult Tallinna-keskne, vaid kehtima üle kogu Eesti.


Pikaaegne lastearst Adik Levin ütles, et teda paneb Eurostati uuring imestama. "Kui võtame väikelaste ja vastsündinute suremuse, siis on see meil maailma üks väiksemaid. Võin öelda, et meie meditsiin on teinud ära suure töö, et päästa elule enneaegsed ja väikese sünnikaaluga lapsed. Kuigi see omakorda tingib, et need, kes on ellu jäänud, on edaspidi riskirühmas, ja see näitaja võib-olla on mõjutatud tulemusi."


Levin meenutas, et juba 80ndatel tuli WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) välja sõnumiga, et inimesest endast oleneb tema tervis 50%. "Loomulikult ei liigu meie lapsed nii palju väljas, kui vaja oleks, ja toitumine on suur probleem, kuid kahtlen, kas need andmed on meil ikka kehvemad kui Rumeenial," mainis Levin.


Eurostati andmed pärinevad statistikaameti 2017. aasta Eesti sotsiaaluuringust. Analüütik Anu Õmblus selgitas, et uuringu valimisse sattunud inimestelt küsiti, kas nende leibkonnas on kuni 15-aastaseid (k.a) lapsi; seejärel küsiti iga lapse kohta eraldi, milliseks hindab vastaja tema tervist üldiselt. "Lisaks küsiti iga lapse kohta, kas ja mil määral on ta olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida sama vanad lapsed tavaliselt teevad. Kuna laste tervise kohta vastasid enamasti vanemad, ongi tegemist nende hinnanguga laste tervisele ja sellele, kas ta on olnud oma tegevustes tervise tõttu piiratud."


Ärevad vanemad


Psühholoog ja pereterapeut Küllike Lillestik ütles, et tänu heale koostööle perearstidega jõuab nende juurde järjest enam lapsi, kellel on psüühilisi probleeme või kes on tihti haiged. "Minu hinnangul on kahte tüüpi lapsevanemaid," lausus ta. "Ühed vanemad on üliärevad oma lapse tervise pärast. Nende laps on liiga ära turvatud ja hoitud ning tema immuunsüsteem võibki olla veidi nõrgem. Siis pöördutakse kas kooli terapeudi või perearsti soovitusel või enda initsiatiivil meie poole."


Teised vanemad seevastu on liiga pimedad nägemaks, mis nende lastega toimub. "Nad ei võta tõsiselt laste sümptomeid. Sellised lapsed satuvad hiljem oma käitumisega koolipsühholoogi või sotsiaalvaldkonna huviorbiiti. Peres võib olla ka samal ajal rohkem pingeid – eluetappe on igasuguseid," nentis Lillestik.


"Lapse sümptomeid tasub aga tõsiselt võtta," jätkas Lillestik. "Ei ole nii, et laps kasvab neist välja. Iga lapsevanem võiks mõelda, et kui lapsel on iga kahe nädala tagant nohu, on tal kodus või koolis ehk liiga stressirohke. Mul oli üks juhtum, kus vanem ei tulnud selle peale, et kui lapse kõige parem sõber läheb teise riiki elama, võib see maha jääva lapse tervisele laastavalt mõjuda. Aga tõesti,  pärast parima sõbra ärakolimist oli 8-aastane kogu aeg haige. Võime öelda, et ta oli igatsusest haige ja vastuvõtlik viirustele. Olen soovitanud lapsevanematele filmi "Pahupidi", siis nad saavad aru, mis lapse peakeses toimub. Pereterapeudi poole aina enam laste sümptomitega pöördutakse. Loomulikult vaatab terapeut kogu pere toimimist ja seda, kuidas kõikidel seal perekonnas läheb. Me ei tegele ainult lapsega, tavaliselt vajab toetust kogu perekond."

 

 

 

Arstidele tulekul moodsa lapse tervisejuhend


• Sotsiaalministeerium saatis jaanuaris avalikule arutelule uuendatud kuni 18-aastaste laste tervise jälgimise juhendi kavandi. Seni kehtiv laste tervisekontrolli juhend pärineb aastast 2009. Arstid ise ootavad uuest juhendist palju abi.


• Juhendis on kirjas kuni 18-aastaste laste tervisega seotud riskide ennetamise meetmed. Uuendatud on visiitide sagedust, kohta, toitumisega seotut, põhjendatud uuringute tegemist ning koolis õpilaste tervisekäitumise hindamiseks ja varaseks märkamiseks tehtavat.


• Lisaks on juhendis täpsustatud puusaliigeste, silmade ja nägemise, kuulmise kontrolli ning kognitiivsete oskuste hindamist, vanemlike oskuste toetamisvõimalusi. Juhend rakendub järk-järgult kuni aastani 2021.

Laadimine...Laadimine...