Tsopp-Pagan: perevägivalla ohver ei taha tihti oma kannatustest rääkida

Meie ühiskond ei armasta nõrku, vaid armastab ainult tugevaid, nentis perevägivalla ekspert Pille Tsopp-Pagan. "Kui on pikaajaline vägivald kodus, siis arvatakse, et küllap see naine ütles midagi, küllap ta ise põhjustas selle."

Pilt: Pille Tsopp-Pagani Facebook

Tsopp-Pagan: perevägivalla ohver ei taha tihti oma kannatustest rääkida (4)

Vesta Reest

Meie ühiskond ei armasta nõrku, vaid armastab ainult tugevaid, nentis perevägivalla ekspert Pille Tsopp-Pagan. "Kui on pikaajaline vägivald kodus, siis arvatakse, et küllap see naine ütles midagi, küllap ta ise põhjustas selle."

MTÜ Naiste tugi- ja teabekeskuse teabejuht Pille Tsopp-Pagan rääkis Kuku raadios naistevastasest vägivallast ja koduvägivallast üldiselt.

Tsopp-Pagani sõnul on kõige tõsisem probleem enamasti see, et ohver ei ole tavaliselt väga innukas oma kannatustest rääkima.
"Nagu ütles Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, kui nad said esimese vihje, siis ei olnud nende jaoks seda eetiline avalikustada, sest avalikku huvi ei olnud. See puudutab inimest, kes saab juhtida ja juurdepääsu riigisaladustele – keegi, kelle kohta öeldakse, et kogu küla teab, aga keegi ei räägi, ajakirjandusele on räägitud, aga nad avaldavad nii raske kaliibriga asju ainult, kui nad on kontrollinud oma allikaid," rääkis Tsopp-Pagan.

Tõendid viivad kohtusse

Tema sõnul on tulnud ette ka näiteid, kus vägivallatseja saab karistada. "Aga olukorrad on erinevad. Näiteks eakatevastane vägivald. Prokuratuuril on õigus viia asi kohtusse ka siis, kui ohver ütleb, et ei-ei, ma eitan. Aga kui tõendid on piisavalt tõsised, siis nad lähevad kohtusse igal juhul," ütles Tsopp-Pagan.

Tsopp-Pagan rääkis, et meie kohtusüsteem ei ole kahjuks arenenud niikaugele, et nad võtaksid arvesse erinevaid vägivallavorme.
"Täna võetaksegi sõna-sõna vastu. Ja kuna seadusandluses ei ole eraldi seadust, kuhu saaks kokku panna kõik need vormid ja raskendavad asjaolud, siis vaadates kriminaal- ja karistusseadustikku, siis iga eraldiseisev paragrahv on suhteliselt nõrk ja iga eraldiseisev paragrahv üksikuna ei pruugi olla piisav selleks, et kellegi süüasjaga edasi minna," nentis teabejuht.

Tsopp-Pagan kurtis ka veel seda, et paljud kohtuasjad lõpevad ohvri jaoks halvasti. Sellepärast lähevad prokurörid tema sõnul paljudes perevägivalla juhtumites kohtueelse menetluse käigus kokkuleppele, et mitte kiusata juba piisavalt pikalt vägivalla all olnud inimest, seal saadakse sageli kurjategija õiglasem karistus, kui kohtus võiks saada.

Kuigi asjad on läinud palju paremaks võrreldes kasvõi paarikümne aasta tagusega, tuleb inimesi ikka veel harida, et nad ohvrite poolt sõna võtta julgeksid.

Naabritel olgu julgust teatada vägivallast

"Me ikkagi tegeleme veel ühiskonna harimisega, et naabrid julgeksid sõna võtta. Nad ei pea ise vahele minema, nad võivad helistada politsei hädaabi numbril 112. See, kuidas toimetavad muud inimesed selle vägivallast väljuva inimese ümber, on väga palju paremaks läinud," rääkis Tsopp-Pagan. "Suur tänu ka neile poliitikutele, kes ka enne presidenti selle teemaga tõsiselt tegelesid. Aga pärast seda, kui president deklareeris, et see on prioriteet, siis on kõik tulnud temaga kaasa ja vähemalt sõnades nad alati räägivad, et see on nende prioriteet sama moodi."

Tsopp-Pagan juhtis ka tähelepanu, et meie ühiskond ei armasta nõrku, vaid armastab ainult tugevaid. Peres, kus elab vägivallatseja, on tegu võimusuhtega. Tsopp-Pagani sõnul võivad sellised inimesed ka muudes oma suhetes olla võimusuhtes.

"Mis tähendab, et neid aktsepteeritakse rohkem, meie ühiskond ei armasta nõrku! Armastab tugevaid, sealt tuleb ohvri süüdistamine ja vägivallatseja tegevuse ignoreerimine," ütles ta.

Tema kinnitusel on väga tähtis, et vägivalla all kannataja leiaks tee õigesse keskkonda, õigete inimeste juurde.

"Oleme ohvritele öelnud, et kui sa oled valmis, tule otsi abi, me räägime sinuga, ei sea kahtluse alla, mida sa räägid ja kuidas sa räägid. Võta nii palju aega kui vaja, käi nii mitu korda kui vaja," sõnas Tsopp-Pagan.

Ikka veel süüdistatakse ohvreid

Sageli tuleb tema sõnul ette, et inimesed, kes pole ise koduvägivallaga kokku puutunud, kipuvad süüdistama ohvreid – et küllap ikka ise ütles või tegi midagi, mis tingis vägivallahoo.

"Neile võiksime öelda, et inimesed, kes on olnud selles olukorras, on seal enamasti olnud üsna pikka aega. Nende elu reaalsus on võitlus, iga päev on nende jaoks ellujäämiskursus. Kogu aeg on küsimus, et mis tujus ta täna on, kas ta on kaine," ütles Tsopp-Pagan.
Tsopp-Pagan rääkis veel, et vägivallatsejate jaoks oleks ideaalne panna toimima sarnane süsteem nagu Anonüümsetel Alkohoolikutel. "Inimene ise peab muutma oma iseloomu ja reageerimisi. Kui inimene tunneb, et hakkab ära vajuma, siis ta läheb tagasi, ta peab hoidma oma žetooni," ütles ta, "teatud mõttes tahavad mõned inimesed väga paraneda, aga nad ei oska."

 

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...