Tuhanded Eesti lapsed veedavad jõulud lastekodus

Jõulude ajal on peredel ikka tavaks kokku tulla, et üheskoos aega veeta - Eestis on aga üle 2500 vanemliku hooleta lapse, kellest enamiku jõulud ei möödu mitte oma bioloogilise pere juures, vaid asendushooldusel- olgu see siis hooldusperes, asenduskodus või perekodus.

Pilt: Scanpix

Tuhanded Eesti lapsed veedavad jõulud lastekodus

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Jõulude ajal on peredel ikka tavaks kokku tulla, et üheskoos aega veeta - Eestis on aga üle 2500 vanemliku hooleta lapse, kellest enamiku jõulud ei möödu mitte oma bioloogilise pere juures, vaid asendushooldusel- olgu see siis hooldusperes, asenduskodus või perekodus.

Tallinna Lastekodu 27 peremajas kasvab üle 150 lapse ning igas kuni kuue lapsega peres tähistatakse jõule isemoodi. "Nagu tavaperedeski, on meie peredes kombed erinevad, aga üldiselt kaunistatakse kuuske, tehakse koos süüa. Midagi erakordset ei ole," selgitas Tallinna Lastekodu sotsiaaltöötaja Klaarika Kaat, kirjutab Postimees.

Peremajadele ettekirjutusi selles osas, kuidas jõule võiks pidada ei seata. Kuulatakse laste soove ja unistusi, mille järgi töötajad hakkavad siis jõule planeerima. "Nii kuidas lapsed selgitavad, mis nende jaoks jõulud on ja mis on kellelgi enne kombeks olnud, selle järgi proovime toimetada," kirjeldas ta ja lisas, et mõnel lapsel ei olegi veel enne asendushooldusele sattumist olnud võimalust jõule tähistada. Sellisel puhul saab koos mõelda, millised traditsioonid võiks üldse luua.

Tallinna Lastekodus on nii eesti kui vene rahvusest lapsi ning peamiselt vene emakeelega laste peremajades peetakse ka jõule veidi teistmoodi. "Nemad tähistavadki vene kommete kohaselt jõule jaanuari alguses suuremalt kui nüüd, kuigi eks nad nüüd tähistavad ka," tõi Klaarika laste soovidega arvestamisest näite.

Klaarika sõnul kuuluvad jõulude juurde loomulikult nii päkapikud kui jõuluvana. "Hommikul minnakse sussi sisse vaatama, kas on toodud kommi," kirjeldas ta. Samuti annavad lapsed oma jõulusoovidest teada jõuluvanale kirjutades. "Eks suuremad oskavad oma soove konkreetsemalt avaldada ja teavad ka, kus jõuluvana täpsemalt on," ütles ta ja lisas, et väiksemate puhul proovivad töötajad arvata, mis võiks neile enim meeldida.

Jõuluvana kingikotti jõuavad kingitused annetajate toel, samuti on paljudel lastel kontakt oma bioloogiliste sugulastega, kes samuti neile kinke teevad.

"Ega loomulikult pole kõiki soove võimalik täita, nii nagu ka tavaperedes. Eks me jääme kahe jalaga maa peale, aga siiani pole ükski laps õnnetuna kingita jäänud," rõõmustas Klaarika. Tema sõnul on lastekodu üks põhilistest "jõuluvana abilistest" SEB Heategevusfond, kes aitab laste kingisoove täita.

"Neil on selline asi nagu jõulupuu, kuhu nad koguvad kokku üle Eesti asendushooldusel olevate laste jõulusoovid ja panevad need siis koduleheküljel olevale puule üles," kirjeldas ta ja lisas, et enamasti suunavadki töötajad jõulude ajal annetada soovijad SEB Heategevusfondi, et nad saaksid välja valida kindla kingisoovi, mille tarvis nad annetuse teha saavad.

Klaarika kinnitas, et annetajaid on jõulude eel tõepoolest veidi rohkem kui tavaliselt, aga annetusi võetakse vastu siiski vajaduspõhiselt. "Rahaliste annetuste hulk on läbi aasta pigem sama, jõulude ajal tahetakse rohkem asju kinkida," ütles ta.

Samuti soovitakse tema sõnul lastele kinkida oma aega, mida koos nendega veeta. "Viimast soovi ei saa me aga alati toetada, eriti juhul, kui see puudutab laste ühekordset külastamist. Seda põhjusel, et laste jaoks on oluline stabiilne ja turvaline elukeskkond ja seda just neid igapäevaselt ümbritsevate inimeste keskel," selgitas Klaarika. Ta lisas, et vabatahtlikega on neil siiski pikaaegne koostöö, mitte ainult jõulude ajal laste külastamine.

Lisaks on tema jaoks rõõmustav see, et üha rohkem annetajaid on hakanud juba varakult uurima, mis vajadused lastekodul ja lastel on ning selle järgi siis ka kingitusi planeerinud.

"Meil ei ole annetuste osas otseseid eelistusi, aga muidugi on hästi tore see, kui toetatakse laste huvitegevusi või pere ühisüritusi," ütles ta. Klaarika selgitas, et kui asenduskodus saavad lapsed läbi ühistegevuste oma peremajas lähedust ja turvatunnet tunda, on see nende jaoks kõige hindamatum kingitus. "Iga laps vajab lähedust ja turvatunnet ning on väga oluline, et nad tunneksid seda keskkonnas, kus nad parasjagu elavad" sõnas ta ja lisas, et just armastus, lähedus ja turvatunne on need, mis toetavad laste vaimset tervist ehk kõige rohkemgi.

Klaarika sõnul on kingitused muidugi jõulude osa ja ka laste jaoks väga tähtsal kohal, kuid peamine on siiski muu. "See soe jõulutunne peres on see, mis teeb selle asja õigeks. Loodetavasti ka meie lastel," lisas ta.

Laadimine...Laadimine...