Uuring: eesti emad väärtustavad otsustusvõimelist last

Eesti emad eelistavad lapsevanemana autoriteetset lähenemist, mis tähendab, et nad on nõudlikud, kuid selgitavad ja põhjendavad lapsele oma nõudmisi, ning samas suhtuvad hästi ka sellesse, kui laps teeb ise otsuseid ja mõtleb kaasa, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk mullu valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemustest.

Pilt: Scanpix
Pere Eesti

Uuring: eesti emad väärtustavad otsustusvõimelist last

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Eesti emad eelistavad lapsevanemana autoriteetset lähenemist, mis tähendab, et nad on nõudlikud, kuid selgitavad ja põhjendavad lapsele oma nõudmisi, ning samas suhtuvad hästi ka sellesse, kui laps teeb ise otsuseid ja mõtleb kaasa, kirjutab perepoliitika juht Pirjo Turk mullu valminud lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemustest.

Nagu ka paljudele teistele uuringutele ja andmetele tuginedes võib järeldada, kinnitas ka seekordne uuring, et Eestis on jätkuvalt põhikoormus lapse kasvatamisel emadel, kirjutab Turk sotsiaalministeeriumi blogis. Seejuures on emad laste osas nõudlikumad kui isad. Siin võib rolli mängida ka see, et kuna emad tegelevad lastega rohkem ja veedavad nendega sagedamini koos aega, on emade nõudlikkus põhjendatav pigem ajafaktori, mitte erinevate vanemlusstiilidega. Märkimisväärne on ka see, et emad on nõudlikumad tütarde osas ning isad jällegi poegade osas.

Kuigi emad on võrreldes isadega igapäevases elus nõudlikumad, peavad nad samas oluliseks ka lapse vaba aega, et laps saaks mängida ja sõpradega koos olla – nii leidis 94 protsenti emadest ja 88 protsenti isadest. Seega näib, et emad on omamoodi ranged, kuid pole unustanud oma sisemist last ning mõistavad last ja tema vajadust vabale ajale.

Lapsed veedavad oma emadega koos palju aega, olgu see siis igapäevaste toimingute tegemise või mõne muu ühise toreda ettevõtmise näol. Ligi pooled lastest võtavad vähemalt kord nädalas koos oma vanematega midagi toredat ette. Näiteks käiakse koos kinos, jalutatakse, matkatakse, meisterdatakse, mängitakse koos, käiakse külas, tehakse koos sporti jne. Sealjuures hindavad lapsed, et emadega on ühiseid ettevõtmisi sagedamini kui isadega.

Turk rõhutab, et laste meelest sellest ei piisa – üle poole lastest ehk 58 protsenti oli uuringus seda meelt, et tahaks emaga veelgi rohkem koos aega veeta ja midagi toredat ette võtta.

Uuringust selgub seegi, et naised tunnetavad nii rõõmu oma laste üle, kui ka vanemlusest tulenevat stressi sagedamini kui mehed. Nii rõõmustab 94 protsenti emadest sageli oma laste üle, samal ajal kui isadest tunneb nii 86 protsenti. Samal ajal tunnistab 53 protsenti emadest, et on viimase aasta jooksul tundnud sageli või mõnikord stressi või masendust ning et vajaks rohkem aega iseenda jaoks – seda leiab koguni 57 protsenti.

"Seega näib, et Eesti emad on nii Mary Poppinsi kui ka superkangelase nägu – nad jõuavad kõike ja kõikjale," kirjutab Turk. "Kui mõelda, et Eesti naistest, kellel on laps või lapsed, osaleb enam kui kolmveerand ka tööturul, siis tundub küll, et keskmine Eesti ema vääriks superkangelase keepi. Vähemalt emadepäeval, aga parem iga nädal, väärivad emad küll suurt poputamist nii isade kui laste poolt. Olgu selleks kas või rohkem aega iseenda jaoks."

 

 

Laadimine...Laadimine...