Eestlastel ja kohalikel venelastel pole midagi selle vastu, et omavahel abielluda ja koos töötada, suurim mure on mõlema rahvuse meelest arstiabi kehv kättesaadavus ja pagulased.

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi tellitud uuringust “Rahvussuhted Eestis” ilmnes, et valdav enamus, 74% kõigist Eesti elanikest oleks vastu sellele, kui nende naabriteks koliksid elama pagulased. Mitte-eestlaste seas oli vastaseid koguni 82%, eestlaste seas aga 71%. Nii eestlastest kui ka mitte-eestlastest suhtus pagulastesse positiivselt vaid viis protsenti.

“Vaatamata eri meediaekspertide survele hindab valdav enamus inimesi põgenikekriisi põhjusi adekvaatselt,” ütles Toom. “Mina omalt poolt olen veendunud, et just nimelt Lääne läbimõtlematu välispoliitika Lähis-Ida regioonis päästis valla Euroopas tuure koguvad negatiivsed protsessid. Ka meie vastutame osaliselt seal valitsevate rahutuste ja sõdade eest.”

Enamik vastanuist (54%) peab Euroopa pagulaskriisi põhjuseks sõdu ja rahutusi pagulasete kodupaigas, kuid mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes rohkem neid, kes on veendunud, et pagulaskriis on tingitud ka USA välispoliitikast (36%).

Kallis hambaravi

Uuringust selgus ka tõsis-asi, et kuigi pagulasi ei taha oma õuele eestlased ega mitte-eestlased, siis omavahelised suhted siinsete elanike vahel on pigem positiivsed. Vene keelt kõnelevad inimesed on suheteküsimuses eestlastest isegi avatumad. “Suur osa vastanuist eelistas töötada keskkonnas, kus töötab nii eestlasi kui ka venelasi,” nentis üks uuringu koostajaid Andres Viia uuringufirmast Saar Poll. “81% eestlastest ütles, et neil ei ole midagi selle vastu, et töötada kakskeelses kollektiivis. Mitte-eestlaste hulgas oli seda meelt koguni 94%.”

Väga suur osa (44%) vastanuist suisa soovis, et nende töökollektiiv oleks kakskeelne. Üllatavalt soovisid mõlemakeelses kollektiivis töötada just vene rahvusest inimesed, kellest koguni 58% eelistaks kakskeelset kollektiivi.

Ka isiklikud suhted eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on paremad, kui peavoolumeediast ilmneb – ligikaudu iga kolmas vastaja (32%) suhtuks pooldavalt sellesse, kui keegi nende pereliikmetest või lähedastest abielluks teise rahvuse esindajaga. Kui pooldajatele liita kahevahel olijad, siis toetab eri rahvuste abielusid lõivosa Eesti inimestest. “Abiellumise osas mitte-eestlasega oli avatud 80% eestlastest ning 89% mitte-eestlastest,” sõnas Viia.

Eriti positiivne oli rahvuste lõikes vaadeldes mitte-eestlaste suhtumine abielusse eestlasega (poolt oli tervelt 45%), küsitletud eestlased jääksid olukorras pigem erapooletuks. “Väga paljudele vastajatele on teise rahvuse kultuur kui mitte lähedane, siis vähemalt huvitav,” lisas Viia.
Lisaks meeldivatele asjadele, nagu vahva kollektiiv ja armusuhted, ühendab eestlasi ja mitte-eestlasi kahjuks ka probleem hambaravi ja muu arstiabi kättesaadavusega. “Jäi silma, et kõige rohkem kriitikat said meditsiinialased teemad – pikad järjekorrad, (hamba)ravi on kallis,” tõdes Viia. Enam kui pooled (54%) eestlastest ja ligi kolmveerand (73%) mitte-eestlastest leidis, et hambaravi kättesaadavus on probleemne kas või teenuse hinna tõttu. Muu meditsiinilise abi kättesaadavuse probleemidega oli kokku puutunud aga 58% eestlastest ja tervelt 80% mitte-eestlastest.

Uuringus käsitleti muu hulgas eesti keele õpet vene õppekeelega koolides. “Selgus, et praeguse mudeliga, kus venekeelses gümnaasiumis peab 60% õppeainetest õpetama eesti keeles, pole rahul ei venelased ega eestlased – seda mudelit toetas vaid 15% eestlastest ning 20% venelastest, mis näitab, et seaduse rakendamisel on n-ö üle sõidetud mõlema rahvuse huvidest,” lausus Toom.

Küsimuses, kuidas peaks toimuma eesti keele õpe vene õpilastele, tulid välja suurimad erinevused eestlaste ja venelaste vahel. “Eestlased soovisid mudelit, kus venelased õpiks eraldi koolides, kogu õppetöö peaks toimuma eesti keeles ning vene keel oleks üks õpitavatest ainetest,” selgitas Toom. “Venelased aga leidsid, et nad peaksid saama koolis õppida kõiki aineid oma emakeeles.”

Samas leidis 98% vastanutest (kelle hulgas oli 32% mitte-eestlasi), et eesti keele oskus on Eestis vajalik.

Eesti keele oskus vajalik

Analüütik Ahto Lobjakas märkis uuringut kommenteerides, et eestlased ootavad venelastelt pigem sulandumist kui lõimumist. “Kui vaatame eestlaste poole pealt, siis meie soovime, et mitte-eestlased assimileeruksid,” märkis ta, lisades, et assimileerimissoov avaldub paraku selgelt ka poliitikas.

Kirjanik Andrei Hvostov ütles, et tema jaoks kerkis uuringust olulisena üles lojaalsuse küsimus, ja see, kuidas riigitruudust eri rahvusrühmade puhul tõlgendatakse. Kui eestlane võib riigi kriitikaga välja tulla, siis venelase puhul peetakse heaks tooniks, et ta hoiab suu kinni. “Lojaalne venelane on selline, kes on nurga taga vait ja austab eestlaste õigust oma riiki juhtida,” ütles Hvostov. “Kui eesti haritlane ütleb midagi kriitilist Eesti riigi aluspõhimõtete kohta, siis ta on sügavalt mures. Kui vene inimene sellest räägib, siis ta tunneb kahjurõõmu, väljendab kellegi salasoove, irvitab ja mõnitab.”

Hvostov leidis ka, et poliitikud on rahvast võõrandunud ning teavad üsna vähe sellest, mis mured inimestel tegelikult on.

—

Kooseluseadus ei meeldi kummalegi rahvusele

Uuringus paluti väljendada ka suhtumist eri seadustesse. Kõige rohkem vastaseid (kokku 41%) leidis nii eestlaste kui ka venelaste hulgas kooseluseadus.
98% uuringus küsitletuist usub, et inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel, peaksid Eestis elades riigikeelt oskama. 99% eestlastest ning 96% mitte-eestlastest peab eesti keele oskust vajalikuks. Samal ajal arvab ka 83%, et nendel, kelle emakeel on eesti keel, on Eestis elades vajalik osata vene keelt.
23% kõigis vastanuist leiab, et Krimmi ja Ida-Ukraina sündmuste valguses eksisteerib sõjalise kokkupõrke oht Eesti ja Venemaa vahel. 73% sellist ohtu ei näe. 16% eestlastest ja 64% mitte-eestlastest on täiesti veendunud, et sõjalise konflikti ohtu naaberriikide vastu ei ole.