UURING: Vaid kolmandik puudega lastest saab piisavas mahus sotsiaalteenuseid

Pea kõigil puudega lastel on vaja vähemalt ühte sotsiaalteenust - enim vajatakse rehabilitatsiooniteenuseid, aga ka psühholoogi, füsioterapeuti ja logopeedi, kelle teenusteid vajab 65-70 protsenti peredest, selgub värskest puudega laste perede toimetulekut käsitlenud uuringust. "Enamikke sotsiaalteenuseid on saanud piisavas mahus kasutada vaid umbes kolmandik lastest," tõdes uuringu üks autoritest Epp Kallaste Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar. Kõige kehvem kättesaadavus on kogemusnõustaja, tugiisiku, lapsehoiu ja loovterapeudi teenustel.

Pilt: Scanpix

UURING: Vaid kolmandik puudega lastest saab piisavas mahus sotsiaalteenuseid (1)

Triin Oja

Pea kõigil puudega lastel on vaja vähemalt ühte sotsiaalteenust - enim vajatakse rehabilitatsiooniteenuseid, aga ka psühholoogi, füsioterapeuti ja logopeedi, kelle teenusteid vajab 65-70 protsenti peredest, selgub värskest puudega laste perede toimetulekut käsitlenud uuringust. "Enamikke sotsiaalteenuseid on saanud piisavas mahus kasutada vaid umbes kolmandik lastest," tõdes uuringu üks autoritest Epp Kallaste Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar. Kõige kehvem kättesaadavus on kogemusnõustaja, tugiisiku, lapsehoiu ja loovterapeudi teenustel.

Sotsiaalministeeriumis esitleti Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar ja Turu-uuringute AS läbiviidud "Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuringu" tulemusi. Tegemist on 2009. aastal läbiviidud sarnase uuringu kordusega.

Uuringust selgub, et kaheksa aastaga on puuetega laste arv Eestis peaaegu kahekordistunud. "Puudega laste arv on kasvanud 8 aastaga peaaegu et kahekordseks, 5500 lapse võrra, protsentuaalselt 2,9 protsendist 5,1 protsendile kõigist lastest," märkis uuringu üks autoritest Epp Kallaste Eesti Rakendusuuringute Keskusest Centar. Kallaste sõnul võib üheks puudega laste arvu kasvu põhjusteks olla ka see, et puuet diagnoositakse üha rohkem.

Enim on kasvanud keskmise ja raske puudega laste arv, sügava puudega laste arv on veidi kahanenud. Kõige rohkem on suurenenud liitpuudega laste arv, keda oli 2009. aastal 1306, 2017. aastal aga 3957.

Hoolitseb tavaliselt ema

Puudega lapsed elavad keskmisest tõenäolisemalt suurtes peredes. "Suuri peresid on puudega lastega perede seas rohkem kui eesti lastega leibkondade seas keskmiselt. Viie ja enama lapsega peresid on puudega lastega perede seas 28-32 protsenti, kõigist eesti peredest moodustavad viie ja enama lapsega pered aga 16-20 protsenti," selgitas Kallaste.

Lisaabi oleks vaja 34-40 protsendil puudega laste vanematest.

90-92 protsendil juhtudest on puudega lapse peamiseks hooldajaks ema, kes 65-69 protsenti tõenäosusega töötab. "Lisaabi oleks vaja 34-40 protsendil puudega laste vanematest, olulist lisaabi 5-7 protsendil," rääkis Kallaste.

Majanduslik toimetulek on uuringu kohaselt puuetega laste peredes halvem kui Eesti lastega peredes keskmiselt. Raskeks ja väga raskeks hindavad oma toimetulekut vastavalt 19-23 protsenti ja 11-14 protsenti puudega lastega peredest.

Sotsiaalteenuseid saab piisavalt vaid kolmandik

Pea kõigil puudega lastel on vaja vähemalt ühte sotsiaalteenust - enim vajatakse rehabilitatsiooniteenuseid, aga ka psühholoogi, füsioterapeuti ja logopeedi, kelle teenusteid vajab 65-70 protsenti peredest. "Enamikke sotsiaalteenuseid on saanud piisavas mahus kasutada vaid umbes kolmandik lastest," tõdes Kallaste.

Kehv kättesaadavus on ka sotsiaaltranspordil.

Kõige kehvem kättesaadavus on peamiselt omavalitsuste pädevuses olevatest kogemusnõustaja, tugiisiku, lapsehoiu ja loovterapeudi teenustest. "Kehv kättesaadavus on ka sotsiaaltranspordil, mida vajavad küll vähesed, kuid millele 47-57 protsendil abivajajatest piisavat ligipääsu pole," tõdes ta.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna laste hoolekandepoliitika juhi Signe Riisalo sõnul on eelpoolmainitud teenuste korraldamine enamjaolt kohalike omavalitsuste ülesanne, milleks riik omalt poolt lisaraha annab. Praegu on selleks summaks 2,65 miljonit eurot. "Nende teenuste osas on ressurss alates 2015. aasta sügisest oluliselt kasvanud -ühe lapse maksimumsumma aastas on ligi 5000 eurot," märkis Riisalo, kelle sõnul on raha kasutamine omavalitsuseti väga erinev – on neid, kes kasutavad kõik ära ja panevad omalt poolt juurdegi, aga ka neid, kellelt aasta lõpus ülejäägid eelarvesse tagasi laekuvad. "See jääk on suuremaks läinud, sellesse aastasse jõudes oli jääk 2 miljonit eurot, üleelmisest aastast jäi üle 1,65 miljonit eurot."

Vanemad ei tea, kust abi saada

Uuringust selgus ka, et vanemad tihti ei teagi, millisele abile ja millistele toetustele nende puudega lapsel õigus on. "Info toetuste ja teenuste kohta on poolte puudega laste vanemate hinnangul keeruliselt kättesaadav. Ka meie uuring näitab, et see on probleemiks," tõdes Kallaste.

Kallaste sõnul puudub vanemate sõnul info nii puude taotlemise kohta, kui info puudega laste õigustest, teenustest, toetustest ja soodustustes.

"Info on keeruliselt esitatud, killustatud, raskesti kättesaadav, ei ole ühtset inimest või kohta, kust kogu info kätte saaks," tõdes Kallaste. Uuringu koostajad soovitavad parandada info kättesaadavust nii e-kirja teel, veebis kui ka ametnike ja sotsiaaltöötajate kaudu. "Praegu sellist kohta või inimest, kes valdab kogu seda infot ei olegi olemas," tõdes ta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...