Vabatahtlikus tegevuses on aasta jooksul osalenud iga teine inimene

Samas tuleb vabatahtlikest tegevustest rohkem teada erinevatele ühiskonnagruppidele, näiteks eakatele, uussisserändajatele ja peredele.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Vabatahtlikus tegevuses on aasta jooksul osalenud iga teine inimene

Toimetaja: Moonika Tuul

Samas tuleb vabatahtlikest tegevustest rohkem teada erinevatele ühiskonnagruppidele, näiteks eakatele, uussisserändajatele ja peredele.

Võrreldes viie aasta taguse uuringuga on vabatahtlike osakaal Eestis kasvanud 31 protsendilt 49 protsendile, selgub siseministeeriumi tellitud ja Balti Uuringute Instituudi läbi viidud uuringust. Vabatahtlikuks tegevuseks peetakse oma aja, energia ja/või oskuste pakkumist vabast tahtest ja ilma rahalist või materiaalset tasu saamata, edastas siseministeerium BNS-ile.

Uuringust selgus, et muutumas on viisid, kuidas vabatahtlikuna tegutsetakse ning kuidas organisatsioonid ja inimesed vabatahtlikkust mõtestavad. Iga vabatahtlik panustab varasemast rohkematesse valdkondadesse ja aina enam on inimesi, kes panustavad vabatahtlikuna ühekordsete tegudena.

Samas organisatsioonid ise tunnevad puudust just püsivabatahtlikest, kes tegutseksid sama organisatsiooni juures pikema aja jooksul. "Valdkonna arendajate jaoks on oluline pöörata tähelepanu vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide toetamisele muutustega toimetulekul," ütles Balti Uuringute Instituudi projektijuht ja analüütik Maarja Käger.

Samuti tasub Kägeri sõnul tähelepanu pöörata nende sihtgruppide kaasamisele, kes tahaksid ehk vabatahtlikus tegevuses osaleda, aga ei leia selleks praegu sobivaid võimalusi või ei ole võimalustest piisavalt teadlikud. "Näiteks võib siin tuua eakad, kellest praegu kolmandik on vabatahtlikud. Samuti inimesed, kes otsivad võimalust panustada kogu perega, ning uussisserändajad, kelle jaoks on see hea võimalus ühiskonnas kohaneda ja kontakte leida," lisas Käger. Üha olulisemat rolli mängivad vabatahtliku tegevuse toetajana tööandjad, kuivõrd vabatahtlikuna panustamist toetab paindlik tööaeg ja aina rohkem tegutsevad vabatahtlikud ka tööandja kaudu.

Siseminister Katri Raik ütles uuringu tutvustusel, et vabatahtlik tegevus on eduka ühiskonna tunnus ning selle väga oluline osa. "Olen rõõmus, et tegemist on tõusutrendiga: aina rohkem Eesti inimesi oskab näha ühiskonda ja selle vajadusi laiemalt ning on seotud vabatahtliku tegevusega. Kutsun üles vaatama enda ümber ning märkama, kas keegi vajab abi, ning tunnustan südamest igaüht, kes juba praegu oma aega, raha või oskusi teiste heaks panustab," lisas Raik.

Maarja Käger rääkis, et vähemalt korra elus on vabatahtlikuna panustanud 60 protsenti rahvastikust. "Vabatahtlikuna tegutsevad tõenäolisemalt need, kes väärtustavad kõrgemalt vabatahtliku tegevuse mõju nii ühiskonnale kui ka vabatahtlikule," sõnas Käger.

Kõige enam tegutsetakse vabatahtlikuna kohaliku elu edendamises (42 protsenti), keskkonnakaitses ja loodushoius (34 protsenti), hariduses ja teaduses (23 protsenti), spordis ja kehakultuuris (23 protsenti) ning loomakaitses (20 protsenti). Tegevustest osaletakse enim heakorratöödes (33 protsenti) ja ürituste korraldamisel (15 protsenti), kusjuures kõigi tegevuste puhul on vabatahtlike osakaal võrreldes 2013. aastaga suurenenud.

Laadimine...Laadimine...