VÄGIVALLARINGIST VABANENUD MEES: Mul on vastik mõelda, et keegi pidi minu ees surmahirmu tundma

"Ma arvan, et on mehelik näha enda  probleemi peeglis ja on täiskasvanulik abi küsida ning oma probleemile lahendust otsida," ütles Soome muusik Wellu Rowaltz, kes kahetseb oma eelnevat vägivaldset elu, kuid on õnnelik, et sai tänu nõustamisele sellest vabaks. "Hakkasin end ka ise kartma. Mul läks silme eest mustaks. Tahtsin saada abi enne, kui teen midagi, mida ma enam heastada ei saa."

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv

VÄGIVALLARINGIST VABANENUD MEES: Mul on vastik mõelda, et keegi pidi minu ees surmahirmu tundma

Triin Oja

"Ma arvan, et on mehelik näha enda  probleemi peeglis ja on täiskasvanulik abi küsida ning oma probleemile lahendust otsida," ütles Soome muusik Wellu Rowaltz, kes kahetseb oma eelnevat vägivaldset elu, kuid on õnnelik, et sai tänu nõustamisele sellest vabaks. "Hakkasin end ka ise kartma. Mul läks silme eest mustaks. Tahtsin saada abi enne, kui teen midagi, mida ma enam heastada ei saa."

Soomlasest muusik ja pereisa Wellu Rowaltz  rääkis EELK info- ja tänuüritusel "Vägivallavabalt pühadele vastu – ühe mehe muutmise lugu" oma teekonnast vägivallavaba eluni, milles teda on toetanud Helsingi lähistel Espoos tegutsev vägivalla tõkestamise programm Lyömätön Linja ja psühhoterapeut-koolitaja Miika Peltonen. Peltonen on koolitanud ka EELK Perekeskuse nõustajaid.

 

Mitte ühtegi tülita päeva

Rowaltzi teekond vägivaldsusest vabanemiseni algas 2013. aastal, kui ta oma eksabikaasa palvel Lyömätön Linja kliendiks tuli. "Olime tolleaegse sõbratariga koos olnud umbes aasta," alustas ta. "Meil olid sarnased usulised tõekspidamised, mille pärast me ootasime kokku kolimisega abieluni."

"Kohe peale abiellumist ja kokku kolimist ei olnud enam ühtegi asja, mis ei oleks viinud tülini," nentis Rowaltz. "Ei läinud isegi paar kuud, kui ta hakkas ütlema, et olen vägivaldne mees või et see, mida ma teen on vägivald."

 

Vägivald ei tähenda ainult löömist

Enne arvas Rowaltz enda sõnul, et vägivaldne on see, kes laseb rusikad käiku ja ainult see on vägivald, kui lüüakse teist isikut. "Mu ettekujutus vägivallast oli väga kitsas," tunnistas ta. "Ma ei löönud kedagi kunagi, aga ma raevutsesin, ma karjusin kohutavalt palju ja valjusti, ma lõin seinu ja lõhkusin mööblit."

Muusik kirjeldas, kuidas ta peale üht eriti pingelist tüli oma ema juurde läks, et olla rahus. "Seal hakkasin internetist otsima vägivalla abiprogramme ja leidsin Lyömätön Linja," sõnas ta. Oma esimese nõustamise pani ta kirja juba järgmiseks päevaks. "Otsustasin minna, sest kodus oli läinud olukord tavalisest isegi veel hullemaks."

"Mul on eelmisest suhtest poeg, kes oli tol ajal nelja-aastane. Selle kakluse käigus võttis mu tollane naine tal kõvasti käsivarrest kinni ja jõuliselt suunas ta esikusse ootama," kirjeldas Rowaltz. "Tundsin sellel hetkel, et olen valmis tegema mida iganes, kasvõi tapma. Hakkasin end ka ise kartma. Mul läks silme eest mustaks."

"Tahtsin saada abi enne, kui teen midagi, mida ma enam heastada ei saa," rääkis ta.

 

Vägivald algab austuse kaotusest

Rowaltzi teekond vägivallaringist välja saamiseks on kestnud neli aastat, mille käigus ta on teinud tihedat koostööd oma nõustajaga.

Nõustamise käigus panid Rowalts ja Lyömätön Linja nõustaja Miika Peltonen kokku ka tundeskaala ühest kümneni, kus üks on täielik õnn ja rahulolu, 10 aga täielik raev, milles keegi ellu ei jää. "Ma ei jõudnud kunagi kümneni, kuid kõige kõrgem koht, kus käisin oli kaheksa. Mu eksnaine kartis sel hetkel, et ma tapan ta ära," kirjeldas Peltonen. "Praegu on mul vastik selle peale isegi mõelda, et keegi on minu pärast pidanud surmahirmu tundma. Ma ei unusta seda kunagi. Tol hetkel ise tundsin, et mu käitumine on täiesti õigustatud."

Peltonen märkis, et vägivalla juures on kõige olulisem määratlus teise inimese poolt kogetu. "Wellugi loos tuleb ju välja, et ta füüsiliselt ei teinud oma kaasale haiget, aga naise kogemus oli siiski väga kohutav," ütles ta.

"Vägivald algab sealt, kus austus lõppeb," tõdes Peltonen. "Kui me teist inimest austame, siis me ei kasuta vägivalda." Rowaltz lisas, et ka omavahelise suhtluse lõppedes algab vägivald.

Peltonen tõi välja veel vägivalla kirjeldusi. "Üks määratlus on veel see, et midagi läheb katki, Wellu jutus läksid katki mööbliesemed ja seinad, aga kindlasti ka midagi veel hinges. Mõlemal osapoolel," tõdes nõustaja.

 

Peab tajuma ka tüli teist poolt

Nõustaja nentis, et tihti proovib vägivallatseja endale oma käitumist õigustada või põhjendada ka Rowaltz nõustus sellega. "Tundsin koguaeg, et kõik, mida ma teen on kuidagi õigustatud ja mul on õigus nii käituda, kuna minuga käituti halvasti või ebaõiglaselt," ütles Rowaltz, kelle sõnul ajas tal vere keema just eriti ebaõiglane kohtlemine.

Siiski ei ole nii nõustaja kui Rowaltzi sõnul vägivallale õigustust. "Alguses ei teagi paljud, mis see vägivald on või et käitumine on olnud vägivaldne. Kõige olulisem on tunnistada endale, et tegevus on vägivaldne," rääkis Peltonen. "Koguaeg on meie eesmärgiks empaatiavõime suurendamine ja olukorra teise osapoole vaatevinklist nägemine."

Tähtis on teada ka, et tegemist on valikutega. Kui lugusid rääkida, siis kõlab sealt koguaeg sõna "juhtus". Tegelikult midagi ei juhtu lihtsalt, iga moment on tehtud valik," rõhutas Peltonen.

 

 

Laadimine...Laadimine...