Vajaduspõhisest õppetoetusest ilma jäänud tudengid mingu tööle, võtku õppelaenu või sidugu end vanematest lahti

Rahalised raskused ning töö ja õpingute ühildamine on üks peamisi ülikooliväliseid katkestamise põhjuseid. "Seejuures on Eestis katkestajate kõrge määr probleemiks pea kõikides kõrgkoolides," ütles Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL).  

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt
Haridus Pere

Vajaduspõhisest õppetoetusest ilma jäänud tudengid mingu tööle, võtku õppelaenu või sidugu end vanematest lahti (1)

Sandra Lepik

Rahalised raskused ning töö ja õpingute ühildamine on üks peamisi ülikooliväliseid katkestamise põhjuseid. "Seejuures on Eestis katkestajate kõrge määr probleemiks pea kõikides kõrgkoolides," ütles Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL).  

Vajaduspõhise õppetoetuse näol on seadusesse jäetud auk 21-24-aastastele üliõpilastele, keda ei kohusta vanemad ega riik õppetoetuse näol toetama. Õppetoetust saab ainult siis, kui üliõpilane moodustab eraldi leibkonna või kui üliõpilase perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 468 eurot. 

"Kuigi õppetoetuste- ja õppelaenu seaduse kohaselt eksisteeriks justkui eeldus, et tudeng saab kuni 25. eluaastani toetust vanematelt, on perekonnaseaduses sätestatud vanematepoolse toetuse kohustus vaid kuni 21. eluaastani," selgitas olukorda EÜL, et õppetoetuste- ja õppelaenuseadus vajaks korrigeerimist, võtmaks arvesse tudengi tegelikku olukorda.

"Kuna sellise muudatuse puhul tõuseks toetuse saajate arv märkimisväärselt, siis peaks lahendusena kaaluma erisuse tegemist alla 25-aastaste üliõpilaste vahel, kes õpivad enda kodulinnas võrreldes nendega, kes lähevad õppima mujale," leidis EÜL.

Sarnasused riikidega, kus vanemad saavad maksusoodustust

Suuremal üldistuse tasemel on Eesti toetuste süsteemil ühiseid jooni Kesk- ja Lõuna-Euroopa süsteemidega, kuigi Eesti üliõpilaskonna koosseis sarnaneb pigem Skandinaavia üliõpilastele.

Näiteks on Skandinaavia riikide toetusskeemid seotud üliõpilase enda sissetuleku ja elukohaga ning Kesk- ja Lõuna-Euroopas on levinud sarnaselt Eestiga vanemate sissetulekuga seotud süsteemid. "Paljudes riikides, kus toetused põhinevad eeldusel, et vanem üliõpilast ülal peab, on üliõpilase vanemale ka maksusoodustus või toetus, mida Eestis pole."

Hetkel läheb vajaduspõhisele toetusele kvalifitseerimisel arvesse ka suvel teenitud sissetulek, kuigi õppetoetust makstakse ainult aktiivsel õppeperioodil. "Sissetuleku arvestamine ja õppetoetuse makseperiood peaksid olema vastavuses."

Toetused peaksid käima kaasas elukalliduse tõusuga

Samuti peaksid toetuse summad käima kaasas elukalliduse tõusuga. "Alates vajaduspõhise toetuse süsteemi loomisest pole toetuse määrad muutunud ja toetuste tegelik mõju üliõpilaste toimetulekule on seega languses."

Praeguse süsteemi järgi jääks näiteks 22-aastane üliõpilane, keda leibkonda kuuluvad vanemad ei toeta kuid kelle vanemate palk on leibkonna sissetuleku piirmäärast üle, toetusest ilma. Sellistel oludel toetusest ilma jäänud tudengitel väga palju variante EÜL sõnul polegi.

2016/2017. õppeaastal tehtud taotluste põhjal jäi toetusest ilma ligikaudu 3000 21-24-aastast üliõpilast, kellel endal sissetulek puudus, kuid kelle perekonna sissetulek ületas lubatud maksimaalmäära.

Sellised olukorrad võiks tehniliselt ära katta vajaduspõhine eritoetus. "Seda on muuhulgas hinnanud ka õiguskantsler, kuid kõrgkoolid ei rakenda eritoetust selliselt ja lähtuvad samasugusest perekonna definitsioonist nagu kasutab vajaduspõhine toetus," kirjeldas EÜL, et sellises olukorras on tudengil praktiliselt ainukeseks variandiks tööle minna.

Puudujääk seisneb perekonna definitsioonis

Teine oluline puudujääk, mis toetust vajavad üliõpilased toetusest ilma jätab, on perekonna definitsioon, mille tõttu arvestatakse perekonda ka vanem(ad), kes mõningatel juhtudel oma last kunagi toetanud pole ja kellega üliõpilasel igasugune kontakt puudub.

"Sellisel juhul oleks tudengil teoreetiliselt variant end kohtu kaudu vanemast või vanematest lahti siduda, kuid praktikas ei tea me ühtegi sellist juhtumit," tõi EÜL välja ühe variandi, kuidas sellisel juhul õppetoetust saada.

"Võimalus on võtta ka õppelaenu, mis on praegu 2000 eurot õppeaasta kohta, mille jaoks on vaja kahte käendajat ning mille intress on 5%, seega pole see mehhanism, mida võiks lugeda sotsiaalseks garantiiks ja niigi haavatavas sotsiaal-majanduslikus seisus olevale tudengile soovitada."

Erinevate uuringute põhjal on rahalised raskused ning töö ja õpingute ühildamine üks peamisi ülikooliväliseid katkestamise põhjuseid. "Seejuures Eestis on katkestajate kõrge määr probleemiks pea kõikides kõrgkoolides."

Viiendik üliõpilastest on rahalistes raskustes

Seda kui paljud jätavad majanduslikel põhjustel ülikooli üldse minemata, on raske välja tuua.

"Pigem võib arvata, et tasuta kõrghariduse tingimustes astutakse kooli sisse ja saadakse esimese semestri jooksul aimu, kas ja kuidas on võimalik oma õpingute kõrvalt ära elada, mida kinnitavad ka suured katkestamise määrad kõrgkooli õpinguid äsja alustanute seas."

2016. aasta seisuga on viiendik üliõpilastest enda hinnangul tõsistes rahalistes raskustes. Kõige madalamas sissetulekukvintiilis (umbes 9600 tudengit) ulatuvad igakuised sissetulekud kuni 212 euroni.

Paari aasta tagune uuring näitab, Eestis on ümardatult 46 000 tudengit, kellest kolmest tudengist kaks töötab õpingute kõrvalt nii osakoormusel kui ka täiskoormusel. 77% töötavatest tudengitest käivad tööl selleks, et katta elamiskulusid . 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...