VIIS ÜLLATAVAT FAKTI EMADUSE KOHTA: Ema naeratus on kui muusika ja hääl kui kallistus

Kuigi emade igapäevas on palju koristamist, muretsemist ja kantseldamist, on emadus imeline kogemus. Kas teadsid, et ka aastakümneid peale lapse sündi võib ema kehas leida lapse rakke või et ema naeratus paneb tema ja lapse südamed samas rütmis lööma?

Pilt: Scanpix

VIIS ÜLLATAVAT FAKTI EMADUSE KOHTA: Ema naeratus on kui muusika ja hääl kui kallistus

Kuigi emade igapäevas on palju koristamist, muretsemist ja kantseldamist, on emadus imeline kogemus. Kas teadsid, et ka aastakümneid peale lapse sündi võib ema kehas leida lapse rakke või et ema naeratus paneb tema ja lapse südamed samas rütmis lööma?

1. Ema kannab last igavesti oma südames (sõna otseses mõttes).
Öeldakse, et hoiame lapsi oma käte vahel lühikest aega ja oma südames igavesti. Kõik vanemad teavad, et see vastab tõele. Emade puhul peab see aga ka väga otseselt paika. Peale sünnitust kogevad emad sellist nähtust nagu microchimerism, mille tõttu jäävad lapse rakud ema kehasse aastakümneteks peale lapse sündi.
Need rakud, mis on täis lapse DNA-d, kogunevad ema südamesse, ajusse ja ka mujale kehasse.
Kuigi microchimerismi täielikku mõju pole veel kindlaks tehtud, arvavad mõned teadlased, et see võib kaitsta emasid teatud vähiliikide eest.

2. Rinnaga toites annab ema lapsele ravimit.
Uurijad on juba pikemat aega teadnud, et rinnaga toitmine toetab immuunsüsteemi ning piimas olevad immuunsust parandavad ühendid kohanevad selle järgi, mis bakterite ja viirustega beebi kokku puutub.
Kuidas aga emade keha teab, kuidas täpselt õigeid ühendeid toota? Bioloog Katie Hinde'i sõnul saab ema keha signaale läbi rinnaga toitmise käigus imiku süljega kokku puutumise.
Ema saab lapse immuunsüsteemi kohta andmeid ka lapsele musisid tehes.

3. Ema naeratus on lapsele nagu muusika.
Isegi, kui me viisi ei pea, on meie kehadel omadus näiteks muusika rütmi järgida. Mõnikord aga jagame rütmi nendega, keda kõige kallimaks peame.
Ühes uuringus uuriti beebide reaktsiooni emadele, isadele ja võõrastele. Selgus, et kui beebile lähenes ta ema või isa, siis hakkas lapse süda nendega samas rütmis lööma. Võõraga seda nähtus ei täheldatud.
Teises uuringus aga selgus, et kolme kuu vanuste beebide ja nende emade südamelöögid lähevad ühte rütmi, kui ema beebi suhtes hellust üles näitab, näiteks naeratades.
Beebidel on kiirem südamerütm kui täiskasvanutel, kuid uuringud on näinud, et emadel ja beebidel langevad südamelöögid sagedamini kokku kui beebidel ja naistel, kes nende emad polnud.

4. Ema hääl on sama lohutav kui kallistus.
Teadlaste korraldatud katsed on tõestanud, et ärevuse puhul mõjuvad nii ema kallistamine kui ka talle helistamine sama rahustavalt.
Klassi ees esinemise pärast ärevuses õpilastest ühel kolmandikul lasti enne esinemist ema kallistada, teine kolmandik helistas oma emale ja viimane kolmandik vaatas rahustavat filmi "Pingviinide marss".
Katsest selgus, et õnnehormoon oksütotsiin tõusis esimesel kahel grupil samale tasemele. Filmi vaatamine nii tõhus aga polnud.
"Varasemalt arvati, et oksütotsiini vallandumiseks on vaja füüsilist kontakti, kuid nendest tulemustest selgub, et ema häälel on sama suur mõju kui kallistusel, isegi kui ema ei seisa su kõrval," ütlesid teadlased.
Rahustav mõju kestis ka tükk aega peale vestluse lõppu.

5. Sõna  "ema" on leiutanud beebid.
Inglise keeles on ema "mom", hiina keeles "mama", samamoodi kutsuvad teda ka Hispaania ja Venemaa lapsed. Heebrea keeles on ta "em", vietnami keeles aga "me", eesti keeles aga "ema". Kõlab sarnaselt, eks?
Sõna "ema" pole keeltes sarnane aga juhuslikult - nimelt on üks esimesi sõnalaadseid häälitsusi, mis laps teha suudab, "ma" ning üle kogu maailma on emad võtnud selle ka enda nimetuse aluseks.
Laadimine...Laadimine...