Analüüs: Rõivase skandaal röövis talt 600 häält

Kui tüüpiline Reformierakonna kandidaat sai iga e-hääle kohta 0,747 paberhäält, siis oleks Taavi Rõivas oma 2711 e-hääle kohta saama 2024 paberhäält, ent ta sai neid hoopis 1419 – tervelt 605 võrra loodetust vähem, analüüsisid Kadri Pungas ja Taavi Pungas. Võib järeldada, et skandaal, mis lahvatas pärast e-hääletuse lõppu, mõjutas siiski Rõivase valimistulemust.

Pilt: Scanpix

Analüüs: Rõivase skandaal röövis talt 600 häält (1)

Kui tüüpiline Reformierakonna kandidaat sai iga e-hääle kohta 0,747 paberhäält, siis oleks Taavi Rõivas oma 2711 e-hääle kohta saama 2024 paberhäält, ent ta sai neid hoopis 1419 – tervelt 605 võrra loodetust vähem, analüüsisid Kadri Pungas ja Taavi Pungas. Võib järeldada, et skandaal, mis lahvatas pärast e-hääletuse lõppu, mõjutas siiski Rõivase valimistulemust.

Rõivas kaotas skandaali tõttu valimispäeval 600 häält - vt andmeanalüüsi https://t.co/EXHg39afHV #suudpuhtaks

Riigikontrollis audiitorina töötanud Kadri Pungas ja poliitikauuringute keskus Praxise kaasautor Taavi Pungas avaldasid veebilehel pungas.ee Rõivase valimistulemuse analüüsi, millest võib järeldada, et skandaal mõjutas inimeste arvamust. Meenutuseks: e-hääletamine lõppes kolmapäeval, skandaal lahvatas neljapäeval ja võis muuta valimistulemust veel viimasel valimispäeval pühapäeval, kui inimesed said anda paberhääli.

Tänu Vabariigi Valimiskomisjoni lahkusele andmete avaldamisel on e-hääletamise tulemus paberhäältest eristatav, seega on võimalik kontrollida, kui palju hääli sai “skandaalne Taavi Rõivas” mainekahju tõttu vähem kui “tavaline Taavi Rõivas”. 

Järgnev joonis näitab, kuidas on omavahel seotud e-häälte ja paberhäälte arvud Tallinnas Reformierakonna nimekirjas kandideerinud kandidaatidel. Iga kandidaat on joonisel üks andmepunkt, x-teljel on tema poolt saadud e-hääled ja y-teljel paberhääled.

Kuvatõmmis pungas.ee

 

Nagu võiks oodata, on ühe erakonna piires kandidaatide poolt saadud e-hääled ja paberhääled selges seoses – mida rohkem sai kandidaat e-hääli, seda enam anti talle ka paberhääli. Juba silmaga on näha, et see seos on päris tugev – andmepunktid on kenasti ühel sirgel. Matemaatiliselt annab sama mõtet edasi regressioonanalüüsi tulemus (joonisel läbi andmepunktide tõmmatud sirge): tüüpiline Reformierakonna kandidaat sai iga e-hääle kohta 0,747 paberhäält.

Skandaali pinnalt püstitatud hüpotees paistab tõele vastavat: Taavi Rõivase andmepunkt (oranž) kaldub mudeli sirgjoonest oluliselt kõrvale.

Mudeli seos “iga e-hääle kohta 0,747 paberhäält” oleks ennustanud Taavi Rõivasele 2024 paberhäält, samas kui tegelikult sai ta paberhääli kõigest 1419 – tervelt 605 võrra loodetust vähem. Statistikahuviliste rõõmuks tasub lõpptulemuses ära märkida ka hinnanguline standardhälve, seega kokkuvõte on järgmine: skandaal maksis Taavi Rõivasele 600+-40 häält.

Kogu Eesti paberhäältest anti valimispäeval 68,2% (ülejäänud tulid eelhääletamisest). Eeldades sarnast jaotust Rõivase paberhäälte kohta, võinuks ta mudeli järgi valimispäeval neid saada 1381. Neist 600 kaotamine tähendab, et skandaali tõttu muutis meelt hinnanguliselt 44% Taavi Rõivase potentsiaalsetest toetajatest, kellel oli veel hääletamata.

Pikemalt vaata interaktiivse diagrammiga pungas.ee.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...