Andres Anvelt: piirikontrolli taastamine Schengeni ruumis teeks lihtsate inimeste elu keerulisemaks

Siseminister Andres Anvelt ütles Eesti Schengeni lepinguga ühinemise kümnenda aastapäeva puhul, et kontrollivaba reisimine  on üks meie olulisemaid õigusi, mida tuleb hoida ning teha kõik, et see ka edaspidi säiliks. "Vaba liikumine riikide vahel on Euroopa põhiväärtus, mida tuleb hoida ja selle säilimise nimel tööd teha," rõhutas Anvelt.

Pilt: Scanpix

Andres Anvelt: piirikontrolli taastamine Schengeni ruumis teeks lihtsate inimeste elu keerulisemaks (3)

Ivo Karlep

Siseminister Andres Anvelt ütles Eesti Schengeni lepinguga ühinemise kümnenda aastapäeva puhul, et kontrollivaba reisimine  on üks meie olulisemaid õigusi, mida tuleb hoida ning teha kõik, et see ka edaspidi säiliks. "Vaba liikumine riikide vahel on Euroopa põhiväärtus, mida tuleb hoida ja selle säilimise nimel tööd teha," rõhutas Anvelt.

"Meil on suvekodu Eestimaa servas, kus algab Läti. Minu hea äiapapa rääkis vanasti üle aia lätlasest naabriga tundide kaupa. Kui Schengeni viisaruum tekkis, oli äi järsku kadunud ja naine hakkas teda taga otsima. Selgus, et äi oli naabri juurde kauemaks pidama jäänud – enam ei olnud vaja pikki jutte üle piiri hõigates rääkida." Niisuguse isikliku mälestuskilluga iseloomustas siseminister andres Anvelt Schengeni lepingu esmast mõju meie inimeste jaoks.  

"Nüüdseks me olem sellega juba täiesti ära harjunud, et võime Euroopas käia ilma igasuguse piirikontrollita. Me peame seda enesestmõitstavaks ega räägigi sellest," ütles Anvelt.  

Aga mõnikord peaksime Anelti arvates siiski meelde tuletama, et Euroopas on sajandeid olnud sõjad ja mitte väga ammu ei julgenud poliitikud veel unistadagi sellest, et niisugune vaba liikumine võiks Euroopas üldse võimalik olla. Aga siiski on see täna reaalsus.  Schengeni viisaruumi naudib praegu 400 miljonit inimest.

"Meie head sõbrad Rumeeniast, Bulgaariast ja Horvaatiast alles ootavad sellesse ruumi pääsemist ja pole liialdus, kui  öelda, et nende jaoks, nagu teistegi rahvaste jaoks, oleks kuulumine Schengeni ruumi suurim kingitus, mida nad poliitikutelt ootavad."

Samas oli Anvelt kriitiline nende poliitikute suhtes, kes nõuavad Euroopas piirkontrolli taastamist. See näitaks tema meelest täielikku usalduse puudumist Euroopa riikide vahel ja oleks ka majanduslikult mõttetu. "Kui kogu Euroopa taastaks piirikontrolli, läheks see kokku maksma ligi seitse miljardit eurot," ütles Anvelt.  Nüüd saab seda raha kasutada millekski muuks targemaks.

Kui Eesti on pidanud vahel tähtsate isikute saabumise korral ajutiselt mõneks päevaks pistelise piirikontrolli kehtestama, siis on see läinud meie maksumaksjale maksma iga päev 100 000 eurot, kinnitas siseminister.  

"Schengeni ala on usaldusruum," rõhutas Anvelt ja avaldas muret selle üle, et meie usaldamatus inimeste vaba liikumise üle on kasvanud. "Selle on tekitanud suur kontrollimatu rändekriis. Samas ma ei tea ühtegi oma Euroopa kolleegi, kes tahaks, et Schengeni ala kaoks," lisas Anvelt.  

"Me peame selle usalduskriisi lahendama nii, et ei kannataks inimeste turvaline liikumine. Ma arvan, et rändekriisi järgsete aastatega on Euroopa õppinud, kuidas paremini turvata oma välispiire ja tagada seejuures kodanike turvalisus tekitamata piire." Anvelt ei olnud kuidagi rahul sellega, et paljud poliitikud siiski räägivad, nagu piiride kinnipanek midagi lahendaks. "See ei ole lahendus," kinnitas ta. "Uskuge mind, see teeb meie lihtsate inimeste elu ainult keerulisemaks. Pahade mõtetega kurikael pääseb alati ka piirikontrollist läbi."

Lahendus peitub Anvelti kinnitusel uutes võtetes, kuidas Schengeni viisaruumi kaitsta. "On olemas 21. sajandi väärilised meetodid, fakside saatmise aeg on läbi saanud." Anvelti arvates tuleks ses osas  anda võimalused end näidata meie korrakaitsjatele ja kõigile kaaskodanikele, kes saavad oma käitumisega meie elu turvalisemaks muuta. "Vaba liikumine riikide vahel on Euroopa põhiväärtus, mida tuleb hoida ja selle säilimise nimel tööd teha," rõhutas Anvelt.

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...