Anvelt: piiri ajutist sulgemist Schengeni alas tuleb hästi põhjendada

Siseminister Andres Anvelt ütles Luxembourgis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, et Schengeni alas peab piiri ajutine sulgemine olema väga hästi põhjendatud otsus.

Pilt: Scanpix

Anvelt: piiri ajutist sulgemist Schengeni alas tuleb hästi põhjendada (1)

Siseminister Andres Anvelt ütles Luxembourgis toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel, et Schengeni alas peab piiri ajutine sulgemine olema väga hästi põhjendatud otsus.

"Tegemist on kõige äärmuslikuma meetmega, kui ükski teine meede liikmesriigi siseturvalisuse tagamisel ei tööta ja piirikontrolli möödapääsmatust suudetakse tõestada ka oma partneritele ja naaberriikidele. Samuti tuleb välispiiride kaitse viia paremale tasemele. Eesmärk on hoida toimimas meie kõige suuremat väärtust Euroopa Liidus – vabadust liikuda," vahendas BNS Anvelti sõnu. "Piiri sulgemisel võtab iga riik endale vastutuse ka teiste riikide ja nende kodanike ees, ning oma tegevust peab naaberriikidega koordineerima."

Anvelt ütles, et ministrite arutelu oli ehe ja otsekohene, kuid – parafraseerides klassikuid – kuuldused Schengeni surmast on siiski tugevasti liialdatud.

Siseministrid arutasid Luxembourgis viimast Euroopa Komisjoni pakutud Schengeni piirieeskirja muudatusettepanekut, mis viiks piirikontrollide taastamise korra vastavusse EL-i liikmete tänaste vajadustega. Piirieeskiri tuleb üle vaadata selleks, et tulla paremini toime uute ohtudega Schengeni ala sisejulgeolekule ja avalikule korrale.

Komisjon pakkus välja kolm suuremat muudatust. Esiteks võiks liikmesriikidel olla õigus taastada ajutine piirikontroll siseturvalisuse tagamiseks senise kuue kuu asemel maksimaalselt üheks aastaks. Sealjuures tuleb rõhutada, et piirikontrolli taastamine on äärmuslik samm ja selle kasutamine on õigustatud vaid tõsise ohu korral. Eelkõige võib selleks olla kas kõrge piiriülese terrorismi või massilise ebaseadusliku sisserände oht.

Teiseks – juhul kui on selge, et oht ühe aastaga ei vähene – peaks olema võimalik ajutist kontrolli Schengeni sisepiiridel kuni kahe aasta võrra pikendada. Seega saaks ajutise piirikontrolli kehtestada maksimaalselt kolmeks aastaks. Selline otsus peab aga käima käsikäes muude siseriiklike sammudega. Näiteks terrorismiohu korral peaks riigis olema kehtestatud ka erakorraline seisukord.

Kolmandaks peaksid liikmesriigid üle kuue kuu kestvate piirikontrollide kehtestamisel esitama regulaarseid riskiaruandeid, milles peab olema selgelt välja toodud, mil moel on nende piir ohustatud ning tõestama, et piirikontrolle kasutatakse viimase abinõuna ja üksnes sellisel juhul, kui ükski teine samm pole avaldanud soovitud mõju.

Ministrite arutelu andis esmase poliitilise tagasiside komisjoni tehtud ettepanekutele. Järgmise sammuna jätkub töö piiride töögrupis. Kuna tegemist on Schengeni ala turvalisuse tagamiseks olulise eelnõuga, soovib Eesti eesistujana EL-i Nõukogus sel teemal võimalikult kiiresti kokkuleppe saavutada. 

Luxembourgis reedel toimunud Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel arutatigi seekord kõige olulisema küsimusena Schengeni piirieeskirjade värskendamist.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...