Edgar Savisaar: erakonnast visatakse välja tavaliselt pärast valimisi

"Põhjus on lihtne: inimest ei saa pidada rikkujaks enne, kui ta on rikkumise sooritanud," kirjutab Edgar Savisaar vastuseks valimisliidus kandideerijate erakonnast välja viskamisele.

Pilt: Scanpix

Edgar Savisaar: erakonnast visatakse välja tavaliselt pärast valimisi

"Põhjus on lihtne: inimest ei saa pidada rikkujaks enne, kui ta on rikkumise sooritanud," kirjutab Edgar Savisaar vastuseks valimisliidus kandideerijate erakonnast välja viskamisele.

Eile oli Eesti endiselt haprakesele parlamentaarsele demokraatiale raske päev. Ilma naljata, sellist asja, et mõnest erakonnast heidetakse keegi välja enne valimisi, pole vähemasti Keskerakonnas enne ette tulnud. Ometigi see juhtus ja 32 Tallinnas põlist keskerakondlast eesotsas Olga Ivanovaga ning lõpetades Urmi Reindega, tänavale visati. Seda sammu, mille põhjustamisel kaudselt ka endal süüd tunnen, tahaksingi natuke lahata.

Esiteks, nagu juba ütlesin, on ka varem erakondadest välja arvatud inimesi, kes väljaarvaja vaatevinklist nende vastu töötavad. Esimene „aga“ seisneb aga selles, et levinud praktika puhul tehakse seda pärast valimisi. Nii oleme ka minu ajal Keskerakonnas talitanud. Põhjus on lihtne: inimest ei saa pidada rikkujaks enne, kui ta on rikkumise sooritanud. Teisisõnu on igal erakonna liikmel õigus veel ümber mõelda. Ja aega selleks oli.

Mõistagi tuleks eelnevalt iga väljaarvatavaga suhelda, võimaliku eksimuse korral konkreetsetele rikutud punktidele osutada. Minu teada ei sisalda Keskerakonna põhikiri, millele väljaviskajad toetusid, viidet teises nimekirjas kandideerimise lubamatusele. Vähemasti mitte nii selgesõnaliselt, ühtegi et sellest igaüks sedamoodi aru peaks saama. Kuid ega lähemat selgitamist tänase Keskerakonna juhid minu teada vaevaks ei võtnudgi. Kui just mitte pidada rikkumisele viitamiseks neid kümneid telefonikõnesid, kus Valmisliidus Savisaare Valmisliit ja Tegus Tallinn kandideerivatele erakonnakaaslastele korduvalt helistati, et teatud palgalist tööd pakkuda, või mõnel juhul lausa erakonna esimehe tasemel nende probleeme lahendada lubati.

Teine selle suhtelist pahasti lõhneva väljaheitmisotsuse probleem seisneb asjaolus, et heites erakonnast välja mitmeid juhatuse liikmeid, teiste seas nii Lasnamäe piirkonna juhatuse liikmeid kui ka erakonna enda juhatuse liikme, käituti ilmselge loogika vastu. Valitud ametites inimesi saab juhatuses maha võtta vaid kõrgem kogu – kongress. Mistõttu tulnud näiteks Ivanova mahavõtmiseks kutsuda kokku erakorraline kongress (mis mõistagi ei tähenda, et kongress Ivanovat uuesti juhatusse ei valiks). Ja alles seejärel, kui inimene on juhatusest maha hääletatud, saanuks ta ka erakonnast välja arvata. Aga millegipärast tormati lahingusse kellegi emotsioonide toel ilma kaitserüüdeta. Tulemuseks siis selline nonsens, et Olga Ivanova saab juhtida edasi erakonda, olemata samas justkui selle liige. Ning erakonna esimees saadab talle viisakaid vihjeid, et ta võiks ise aru saada, et targem oleks juhatuse koosolekutele mitte tulla. On see arukas juhtimine?

 

Ma ei tea, head sõbrad, milline on teie arusaam demokraatiast, kuid on veel üks üleüldine printsiip, mille vastu Keskerakond seekord samuti eksis: kõigi võrdse kohtelmise printsiip. Nii näiteks kandideerib keskerakondlasi mitmel eri põhjusel täna mitmetes Eesti omavalitsustes. Saaremaal, Narva-Jõesuus ja mujalgi. Osad seetõttu, et kuigi nad kirjutasid avalduse erakonnas kandideerimiseks, avastasid nad end siiski nimekirjadest väljapoole olevat jäänud. Kõiki põhjusi mina ei tea, küsige neilt ise. Ja küsige ka Simsonilt ja Rataselt, miks need inimesed erakonnas jätkavad. Võrdse kohtlemise printsiibi rakendamise oskus näitab ei midagi muud kui küpsust ja põhimõttekindlust. Sellega mängimine pigem hirmu ja manipuleerimisvajadust.

 

Teate, ja on veel üks huvitav nüanss. Ma vaatasin üle nende inimeste nimed, kes erakonnast välja arvati. Valdav enamus, et mitte öelda peaaegu kõik neist olid vene rahvusest. Ma ei tea, kas tegu oli juhusega või võis see olla jätkuks juba mõne aja eest Keskerakonna valitsuspartnerite huvides alanud „võõrahvuslikust suurpuhastusest“, kus esmalt lõigati osavalt ministritoolilt välja Repinski, seejärel Korb. Mis mõistagi saadab venekeelsele valijale selge sõnumi: me mängime teie häältega, aga teid me tegelikult ei vaja. Minu ajal me sellist silmakirjalikkust igatahes ei harrastanud.

 

Midagi tõeliselt kurba on toimumas Keskerakonnas. Vägisi paistab, et mind ja osasid keskerakondlasi survestatakse süsteemselt seni, kuni neil ei jää enam üle muud, kui luua oma valijate kaitseks uus erakond. Ma tõepoolest ei oleks uskunud, et asjad enne valimisi nii kaugele lähevad, et minu väike valimisliit, mis seisab samade väärtuste ja samade inimeste eest, mida meist kordades suurem Keskerakondki deklareerib, osutub selliseks paanikakülvajaks.

 

Muide, lugesin Olav Osolini tänasest postitusest välja mõtte, et kuna või on lettidelt taas kaduma hakanud, võivad osad meist karta, et Savisaar taas tuleb ja võilao uksed maha murrab ning hästi ärapeidetud kraami rahvale laiali jagab. Sulidele sulipalga maksmiseni välja. Mäletate, kunagi on see juba ajaloos juhtunud! Kas see on see hirm või mõni teine, mis tänast Keskerakonda vaevab, ma ei tea. Aga sellest hirmust tulenevalt ei oleks siiski tasunud nii räigete ja pahasti lõhnavate võtetega hakata ahistama täiesti ohutut ja õrna kondiga Olga Ivanovat ega ka teisi pikaaegseid truid keskerakondlasi. Või kuidas teile tundub?

Tegelikult nähakse meis konkurenti ja püütakse hirmutada, mis paraku ära ei tasu! Kutsume 18.septembril kokku meie valimisliidu üldkogu, et võtta seisukoht toimunu suhtes ja arutada edasisi perspektiive.

 

Laadimine...Laadimine...