Eesti annab EL-i eesistuja positsiooni üle Bulgaariale

Detsembriga lõppeb Eesti esimene eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus ning alates 1. jaanuarist võtab eesistuja rolli pooleks aastaks enda kanda Bulgaaria.

Pilt: Scanpix

Eesti annab EL-i eesistuja positsiooni üle Bulgaariale

BNS

Detsembriga lõppeb Eesti esimene eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus ning alates 1. jaanuarist võtab eesistuja rolli pooleks aastaks enda kanda Bulgaaria.

"Pool aastat ei ole Euroopa Liidus märgi maha jätmiseks just pikk aeg, ent usun, et see Eestil õnnestus. Tahan tänada kogu eesistumise meeskonna liikmeid – ametnikke ja ka ministreid, kes töötasid nii Tallinnas kui ka Brüsselis pühendunult ja väsimatult Eesti eesistumise edukuse nimel. Me ei hoidunud ka keerulisematest teemadest ning saavutasime tänu heale tööle ja oskusele hetkeolukorda ära kasutada käegakatsutavaid tulemusi. Kindlasti kinnistus Eesti kui digiriigi kuvand ning jätsime eesistumisega Euroopasse märkimisväärse digitaalse jalajälje," võttis Eesti eesistumise kokku Eesti peaminister Jüri Ratas.

"Digivaldkonnas saavutatu puudutab otseselt EL-i pikaajalist konkurentsivõimet – näiteks leppisime kokku järgmised sammud EL-i tasandi e-riigi, uue põlvkonna tehnoloogia taristu ehk 5G ja digitaalse ühtse turu välja arendamisel. Teiseks on Euroopa kindlasti ühtsem ja turvalisem. Jõudsime olulise järgmise sammuni kaitsekoostöös, mistõttu on Euroopa täna võimekam nii traditsioonilises kui ka küberkaitsealases koostöös. Keeruline ja põletav probleem Eesti kui eesistuja laual oli rändekriis, kus tuli ühtaegu lahendada nii rände algpõhjuseid kui ka vähendada rännet ennast. Ühtlasi jõudsime EL-is otsuseni töötada välja infosüsteemid, mis tugevdavad kontrolli kogu ELi piiril. Kolmandaks sõlmisime kõik vajalikud kokkulepped Pariisi kliimaleppe elluviimiseks Euroopa Liidus. Otsused, mis toovad kaasa suuri muutusi jäätmete taaskasutamisel, elektrituru suunamisel taastuvenergiale ja heitmekvootide karmistamisel, hakkavad juba lähiaastatel mõjutama iga eurooplast," lisas pressiteate vahendusel riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

"Eesistumine tõi Eestisse üle 27 000 väliskülalise, sealhulgas 27 liikmesriigi liidrid, kes arutasid, kuidas teha eurooplaste elu paremaks. Mul on hea meel, et suutsime pakkuda neile põnevaid arutlusteemasid, kõneainet pakkuvat keskkonda Kultuurikatlas, maitsvat toitu ning jääda meelde külalislahkete võõrustajatena. Arvestades Eesti väiksust ja kõrvalist kohta maailmakaardil on see väga suur väärtus – tänu meie tublile 1300 eesistujale oleme teinud Eesti Euroopas suuremaks," jäi Eesti EL-i nõukogu eesistumise korraldusmeeskonna juht Piret Lilleväli lõppeva poolaastaga rahule.

Kuigi eesistumise fookus liigub Eestilt Bulgaariale, jätkub Eesti tutvustamine maailmale Eesti Vabariigi 100. juubeli tähistamise raames. Brexiti tõttu varasemaks liikunud EV 100 välisprogramm algas seetõttu pool aastat varem ning keskendub järgmisel aastal just Eesti sünnipäevale.

Reede pärastlõunast muutub Eesti EL-i nõukogu eesistumise ametlik veebileht, et anda teatepulk üle uuele eesistujale. Veebileht eu2017.ee keskendub edaspidi ülevaatliku pildi andmisele Eesti eesistujana tehtud tööst.

Laadimine...Laadimine...