Esimesed trammid sõitsid puust rööbastel ja viisid praeguselt Viru väljakult Kadriorgu

Linnamüüri raiuti auk, et hobutramm viiks reisijaid peaaegu Raekoja platsini.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt
Ajalugu

Esimesed trammid sõitsid puust rööbastel ja viisid praeguselt Viru väljakult Kadriorgu

Leonid Mihhailov

Linnamüüri raiuti auk, et hobutramm viiks reisijaid peaaegu Raekoja platsini.

Regulaarne trammiliiklus algas Tallinnas 24. augustil 130 aastat tagasi. Esimene ühe rööpapaariga trammiliin kulges Vene turult ehk Viru väljakult mööda Narva maanteed ja Salongi ehk Weizenbergi tänavat Kadriorgu. Mõne kuu pärast tehti linnamüüri ava ja pikendati liini mööda Viru tänavat Vana turuni. Esimestel trammiliinidel kasutati puitrööpaid, mille peale oli löödud raudvits. Rööbastee laius oli pool sülda (1067 mm), mis on Tallinna trammitee rajalaius tänapäevani.


22. septembril 1888 alustas hobutrammiliin Vene turg – Tartu mnt. Esialgu kulges liin Heeringa tänavani ehk praeguse Keskturuni. 28. märtsil 1901 avati kolmas trammiliin Vene turg – Pärnu maantee. Liin kulges mööda Jaani tänavat, Peetri platsi (Vabaduse väljak), Roosikrantsi tänavat  ja Pärnu maan-teed kuni raudteeni. Tramm liikus iga 5-10 minuti järel suvel kella 7-23 ja talvel kella 8-21. Trammivagun mahutas 24 sõitjat ning piletihind oli 5 kopikat. Hobutramm lõpetas oma tegevuse Tallinnas 14. novembril 1918. Oma tegutsemise 30 aasta jooksul nimetati hobutrammi ka konkaks, hoburaudteeks ja uulitsaraudteeks.


1915. a sügisel alustas liiklust liinil Vene-Balti Tehas – Telliskivi tänav Kopli aurutramm. Aurutramm koosnes auruvedurist ja kolmest vagunist. Erinevalt hobutrammiliinist ehitati Kopli liin laiarööpmelisena (1524 mm). Liiklus sellel liinil algas hommikul kell 5 ja lõppes öösel kell 2. Aastal 1926 anti Kopli tramm üle linnavalitsusele ning viis aastat hiljem ehitati see 1067 mm rajalaiusele ja Kopli liinil algas mootor-trammi liiklus. 13. mail 1921 avati mootortrammi liiklus liinil Vene turg – Kadriorg. Juulist pikendati liini Vabaduse platsini. Sama aasta novembrist hakkas mootor-tramm sõitma Pärnu maantee liinil ning detsembris 1924 Tartu maantee liinil. Mootorvagunite ehitamiseks kasutati kinniseid hobutrammivaguneid, mille pikendatud raamile paigaldati 20-25 hobujõulised mootorid. Mootorvagun mahutas 25, haakevagun 40 inimest. Pilet maksis 10 marka. Mootortrammi liiklus lõppes linnaliinidel 1. mail 1939.


28. oktoobril 1925 hakkasid Narva maantee liinil sõitma elektritrammid. Liini toitis vast-ehitatud alajaam nn pritsimaja õuel (Vana-Viru 14). Kahe aasta pärast liikus elektritramm ka Tartu maanteel. Elektrimootorvagunid tehti tehases Dvigatel. Nendes  oli 25 iste- ja 14 seisukohta. Pilet üheks sõiduks maksis 10 senti, edasi-tagasi sõit ja reis ümberistumisega ühelt trammiliinilt teisele maksis 15 senti. Hiljem valmistati elektritrammi vaguneid ka Riigi Sadamatehases (Tallinna Laevaremonditehases) ja tehases Ilmarine.
1936. a avati liiklus rekonstrueeritud ja elektrifitseeritud Pärnu maanteel kuni Tondi jaamani. Kopli liinil alustas elektritramm sõitmist 1951. aasta lõpus. Aastal 1955 anti käiku trammiliini pikendus Tartu maanteelt Lasnamäele. Pileti hind oli 1944. aastal 20 kopikat, nelja aasta pärast 30 kopikat ja peale rahareformi  1961. aastast 3 kopikat.

Laadimine...Laadimine...