Keskkonnaministeerium teatas kavatsusest taas alustada fosforiidi ja teiste vähemtuntud maavarade uurimist Lääne-Virumaal. Keskkonnaaktivisti Juhan Aare sõnul on meil 70ndatest ja 80ndatest aastatest põhjalikud uuringud olemas, mistõttu ei ole põhjendatud praegu hakata uuesti uurima ning kaevama puurauke, millega kaasneb suur põhjavee reostumise risk.

“Valitsuse kõrged esindajad ei tohiks mitte kunagi avalikkusele välja öelda eksitavat informatsiooni,” ütles keskkonnaktivist Juhan Aare viidates omaaegsele väga salajasele kaardile, mis kajastab Rakvere külje all asuva fosforiidimaardlaga seonduvat.

Aare kinnitas Tallinna TV uudistesaates, et informatsioon, mida on Eesti rahvale viimastele päevadel ja ka nädalatel antud, on väga eksitav. Aare näitas oma sõnade tõestuseks kaamera ees kaarti, millelt nähtus, kui palju on Lääne-Virumaal Rägavere vallas tehtud puurauke. “Neid on 70ndate II poolest kuni 80ndate II pooleni tehtud üle 5000. See tähendab, et tööd on olnud väga mahukad ja selle põhjal teame, et Rakvere külje all asuv fosforiidimaardla asub maa all, keskmiselt 80 meetri sügavusel ja 20-meetrise veekihi sees. Neid teadmisi ei ole võimalik saada ilma väga põhjalike uuringute ja analüüside tulemuseta.”

Aare lisas, et kui täna väidavad Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli kõrged esindajad, et pole olemas mitte mingisugust teaduslikku baasi fosforiidi kaevandamise teemalise diskussiooni või arutelu korraldamiseks, on see vale ja eksitav informatsioon.

 
“Ma ei näe võimalusi ega ka vajadust fosforiidi kaevandamiseks,” märkis erakonna Eestimaa Rohelised juht Aleksander Laane kinnitas, et fosforiidi kaevandamisest saab kasu vaid väike huvigrupp.
 
Laane põhjendas oma seisukohta Tallinna TV uudistesaates “Täna+” sellega, et esiteks, puudub Eestis fosforiidi kaevandamiseks uus tehnoloogia, teiseks, jutt fosforiidi hinna pidevast tõusust meenutab põlevkivi hinnatõusu juttu. “Seda hinnatõusu pole siiani olnud. See on majanduslik loogika, et kui hind kerkib liiga kõrgele, leitakse teised viisid fosfori või energia kättesaamiseks.”
 
Laane lisas, et kõik teavad, et põlevkivi kaevandamine saab ühel hetkel lihtsalt otsa. “2030 ei tohi tänast mahtu enam kaevandada. Tekibki küsimus – millest inimesed, kes põlevkivist enim kasu saavad, elama hakkavad? Näiteks tekib probleem Viru Keemia Grupil, kel tuleb ju edasi liikuda. Kuna neil on olemas kaevandustehnoloogia ja vajalikud masinad oleks tore neid samal moel, võimalikult ligidal ja odavalt rakendada. Raha mängib suurt rolli ja kui on soov raha teenida, leitakse igasuguseid põhjuseid, miks seda teha ja avalikkuse huvist üle sõita.”
 
Laane selgitas, et kui Pandivere kõrgustikul ja Rakvere ümbruses hakata fosforiiti kaevandama, tekib meil tõsiseid probleeme veega ning vesi muutub kallimaks kui fosfor. “Tekitame endile olukorra, kus alguses saame raha, mida hakkame hiljem kulutama vee sisseostmiseks.”
 
Laane lisas, et maailmas levib praegu väga kiiresti liikumine Divestment ehk suured firmad ja kindlustused, pensionifondid jne tõmbavad raha naftatööstustest ja muudest kaevandamistega seotud tööstustest välja. “Nad näevad, et kaevandamise tulem tekitab kasu asemel rohkem kahju.  Ka on siin moraalsed ja eetilised põhjused,” nentis Laane ja jätkas:  “Fosforiidist saadav väetis on äärmiselt ebaefektiivne. Katsed on näidanud, et fosforväetisest 90% ei lähe taimedesse, vaid vette – jõgedesse, järvedesse ja lõpuks merre. Fosfori leostumise tulemusel vohab meil sinivetikas, jõed ja järved kasvavad kinni.”