Luik: NATO järgmine tippkohtumine peaks keskenduma abivägedele

NATO järgmise aasta tippkohtumise peaeesmärk peaks olema välja selgitada, mis juhtub pärast NATO liitlaste suurendatud kohaloleku (eFP) "päästiku" vallandumist ehk milline on alliansi abivägede ja toetusstrateegia, ütles kaitseminister Jüri Luik.

Pilt: Scanpix

Luik: NATO järgmine tippkohtumine peaks keskenduma abivägedele

NATO järgmise aasta tippkohtumise peaeesmärk peaks olema välja selgitada, mis juhtub pärast NATO liitlaste suurendatud kohaloleku (eFP) "päästiku" vallandumist ehk milline on alliansi abivägede ja toetusstrateegia, ütles kaitseminister Jüri Luik.

"eFP saabumine oli tänavu määravalt oluline, kuid järgmisel aastal toimuval (NATO) tippkohtumisel peame tegema tööd toetusstrateegia, abivägede vallas," lausus Luik Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses, vahendas BNS.

"Tuleb meeles pidada, et Varssavi tippkohtumise järeldused ütlevad, et eFP on "päästik". Sellel on poliitiline ja heidutuslik tähendus, kuid see ka töötab päästikuna," lisas ta.

"Seega on küsimus - kui see päästik vallandub, mis siis juhtub? See on järgmise NATO tippkohtumise peaeesmärk."

Luik tõi esile, et eFP on esimene osa suuremast tervikust.

USA roll keskse tähtsusega

"Peame töötama mõningate sõjaliste väljakutsete kallal, millega peame tulevikus silmitsi seisma. Need väga sõltuvad mitte ainult liitlasriikide tahtest tuua siia teatud üksusi, vaid liitlasriikide tahtest tuua toetuseks, abijõududena välja suuremad üksused. See on väga tähtis ning olen kindel, et sellest tuleb suur debatt," ütles minister.

"USA roll, eriti abijõudude vallas, on miski, mis on minu hinnangul keskse tähtsusega," lausus ta.

Luik rõhutas, et kuigi hiljuti käivitatud Euroopa Liidu alaline süvendatud koostöö ehk PESCO on oluline, siis NATO-t see ei asenda.

"Peame olema realistlikud - EL pole NATO. Kaitsevaldkond ei saa kunagi olema EL-i peamine tegevusala. EL on politiiline, majanduslik organisatsioon... Välispoliitika, ja eriti kaitsepoliitika, jääb EL-is alati niinimetatud väikevenna rolli. Minu seisukohast vaadatuna pole sellest midagi," ütles ta.

"Minu arvates loodi PESCO viisil, millega ei kaasne mingit EL-i ja NATO (tegevuste) kattumise riski. Isegi kui on inimesed, kes seda kattuvust tahavad või otsivad, siis mina seda ei näe, nii poliitilistel kui ka praktilistel põhjustel," lisas Luik.

"Sest kõik need riigid, kes siin eFP raames on, teavad, et kui läheb asjaks, siis PESCO neid päästma ei tule. On teised ühendused, mis tulevad."

NATO järgmine tippkohtumine toimub Brüsselis 11.-12. juuli 2018.

Eestis peetakse terrorismi Venemaast ohtlikumaks

Luik ütles reedel, et Eestis peetakse terrorismi suuremaks ohuks kui Venemaa käitumist.

"Eesti avalikkus näeb ühena põhiohtudest näiteks terrorismi ja Eestiga see eriti seotud polegi. See on seotud meedias kajastatavaga," ütles Luik. "Aastal 2015. oli oht number üks aga Venemaa. Loomulikult keskendub avalik arvamus otsestele ohtudele praeguses hetkes."

Samas nõustuvad Luige sõnul kõik sellega, et Venemaal on suurim ohupotentsiaal ja nii keskendus ka kaitseministeerium tänavu septembris toimunud Vene-Valgevene strateegilisele suurõppusele Zapad.

"Kui te vaatate seda, mida Venemaa on viimase aasta jooksul teinud, siis loomulikum oli meie teravaim fookus Zapadil," kõneles Luik ja lisas, et avalikkusele tehti ka põhjalikku selgitustööd selle kohta, mis Zapadil teoksil on – nii sai avalikkus ise hinnata õppuse stsenaariumi ja mahtu.

"Ja mida enam me seda õppust analüüsime, seda rohkem tundub, et avalik surve mõjutas venelasi ja pani neid teatud aspekte muutma," rääkis Luik.

Laadimine...Laadimine...