Mida ja kui palju rahastab riik järgmisel aastal?

Riigikogu võttis vastu 2018. aasta riigieelarve seaduse, mille maht ületab esmakordselt 10 miljardit eurot. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul on uue eelarve fookus seal, kust eelmine valitsus mööda vaatas – palgavaesus, põllumajandus, kohalikud omavalitsused ja tervishoid

Pilt: Scanpix

Mida ja kui palju rahastab riik järgmisel aastal?

Riigikogu võttis vastu 2018. aasta riigieelarve seaduse, mille maht ületab esmakordselt 10 miljardit eurot. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul on uue eelarve fookus seal, kust eelmine valitsus mööda vaatas – palgavaesus, põllumajandus, kohalikud omavalitsused ja tervishoid

Vastu võetud riigieelarve on esimene, mille on kokku pannud eelmise aasta novembris tööd alustanud valitsuskoalitsioon. Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul on uue eelarve fookus seal, kust eelmine valitsus mööda vaatas – palgavaesus, põllumajandus, kohalikud omavalitsused ja tervishoid.

Esikohal Eesti inimene

"Opositsiooni kriitika, et toetatakse madalat ja keskmist palka teenivaid inimesi 64 lisaeuroga, on eriti 900-eurost mediaanpalka arvestades kohatu. Samuti oli ammu aeg aidata Eesti peresid, toetada enam haridust, kriisi sattunud põllumajandust ja regionaalset arengut," ütles Sarapuu ja lisas, et esikohale on seatud Eesti inimene. 

Fraktsiooni esimehe sõnul oli Keskerakonna pikaajaline lubadus taastada omavalitsustele makstav tulubaas, mis 2009. aastal Reformierakonna poolt kaotati. "Tulubaasi tõus on vajalik, sest omavalitsused teavad kõige paremini, millised on murekohad, millega tuleb tegeleda. Riigipoolne panus suurendab võimalusi tugevamaks ning jätkusuutlikumaks arenguks," lisas Sarapuu.

Keskerakonna fraktsiooni juht tõdes, et Reformierakonna 17 aastat kestnud valitsemine ja kivistunud dogmad – proportsionaalne tulumaks ja majanduse peataolek ilma nendeta – on aastaga murenenud ning riigieelarve on selle kinnituseks. "On selge, et aeg oli muutusteks küps nii valitsejate kui ka valitsemise osas. Eesti majanduskasv on viimaste aastate suurim, inimesed toetavad erinevate uuringute järgi peaministrit ja valitsuskoalitsiooni, riigieelarve on vastutustundlik nii riigi rahandust kui ka inimesi silmas pidades," sõnas Sarapuu.

Eelarve ületas 10 miljardi piiri

Riigieelarve vastu võtmise poolt hääletasid 55 riigikogu saadikut ja vastu 41, vahendas BNS.

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Tegemist on selle valitsuse esimese täispika eelarvega, mis väljendab koalitsiooni eesmärke.

Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti. 2018. aasta riigieelarve arvestab 3,3-protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25-protsendilise miinusega.

Riigieelarve eelnõus suurendati rahanduskomisjoni ettepanekul regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena 4 miljoni euro võrra. Katteallikaks on valitsuse sihtotstarbelise reservi vähendamine samas ulatuses.

Teisel lugemisel laekus riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt 50 muudatusettepanekut, mis rahanduskomisjonis toetust ei leidnud. Komisjon ise koostas 20 ettepanekut, mis koosnevad suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade vahelistest ja sisestest tehnilistest muudatustest ning tekstiparagrahvide täpsustamisest ja lisamisest. Kolmandale lugemisele laekus üheksa muudatusettepanekut, millest neli koostas rahanduskomisjon. Opositsiooni esitatud muudetusettepanekud otsustas juhtivkomisjon jätta arvestamata.

  • Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuni 64 eurot kuus rohkem raha kätte. Madalama palgaga töötajate netopalk tõuseb kuni 15 protsenti. Maksuvaba tulu reformiga seoses väheneb riigi tulu kokku arvestuslikult 182 miljonit eurot.

  • Majanduse kestlikku kasvuvõimet toetavad taristuinvesteeringud. Valitsus kavatseb investeerida 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning Eesti elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

  • Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee väljaehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinna-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

  • Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKP-st. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

  • Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

  • Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

  • Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem - 4,5 protsenti - siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

  • Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noortetreenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime.

  • Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset eelarve puudujääki võrreldes riigi eelarvestrateegias kavandatuga vähendada poole võrra, nii et see jõuab tasakaalulähedasele 0,25 protsendile SKP-st.

  • Kevadel aastateks 2018-2021 koostatud riigi eelarvestrateegia järgi on valitsuse neli suurt eesmärki kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, edendada majanduskasvu ning tugevdada Eesti julgeolekut.
Laadimine...Laadimine...