Ministeerium: EL-i metsandus- ja maakasutuskokkulepe tuli raskelt

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavas maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses – keskkonnaministeeriumi sõnul polnud kokkuleppele siiski lihtne jõuda, kuna EL-i eri riigid on vägagi erineva metsasusega.

Pilt: Scanpix

Ministeerium: EL-i metsandus- ja maakasutuskokkulepe tuli raskelt

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid Eesti juhtimisel esialgse kokkuleppe kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa aitavas maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) määruses – keskkonnaministeeriumi sõnul polnud kokkuleppele siiski lihtne jõuda, kuna EL-i eri riigid on vägagi erineva metsasusega.

Metsanduse ja maakasutuse arvestusreeglites saavutati Euroopa Parlamendiga esialgne kokkulepe. Kõikidele riikidele sobiva lahenduse leidmine ei ole olnud samas lihtne, sest EL-i 28 liikmesriigi metsasus ja metsamajandamise praktikad on väga erinevad. Reeglid peavad aga olema õiglased kõigi suhtes ning arvestama kohalike eripäradega. Kui näiteks Soomes moodustab mets 75 protsenti kogu riigi territooriumist, siis Maltal on metsa alla ühe protsendi, vahendas BNS keskkonnaministeeriumi teadet.

"Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll, mistõttu on oluline, et maa- ja metsasektoris toimuv aitaks kliimaeesmärkide saavutamisele kaasa, mitte ei töötaks neile vastu. Üldine põhimõte on, et süsiniku sidumine ja heide metsanduse ja maakasutuse sektoris peavad olema tasakaalus ning selle määrusega lepime kokku, kuidas me hakkame nende sektoritega seotud heite üle arvet pidama," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler pressiteate vahendusel. "Oleme selle kokkuleppe nimel teinud ligi pool aastat väga intensiivset tööd ning mul on väga hea meel, et see töö on kandnud vilju ning saame veel ühe olulise teema oma eesistumise õnnestumiste saldosse kirjutada."

Euroopa Liit kavatseb aastaks 2030 vähendada oma süsinikuheidet 40 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Selleks tuleb heidet vähendada nii tööstus- ja energeetikasektoris, mis kuuluvad nn kauplemissüsteemi (ETS), kui ka kauplemissüsteemivälistes sektorites (ESR) ehk transpordis, põllumajanduses, jäätmekäitluses, tööstuslikes protsessides ja väikesemahulises energiatootmises – muuhulgas hoonete energiasäästus – ning ka maakasutus- ja metsandussektoris (LULUCF).

Eesti eestvedamisel on Euroopa Liidu kliimapoliitika eelnõudega toimunud suured arengud. Nüüdseks on juba ära otsustatud, kuidas reformida heitmekaubandust, mis on kogu Euroopa Liidu kliimapoliitika alus.

Eesti on ka seni metsade majandamisel lähtunud säästliku metsanduse põhimõtetest, mistõttu Eestile olulisi muudatusi määruse rakendamine kaasa ei too. Täpsemad mõjude hinnangud selguvad järgnevate aastate jooksul, kui selguvad täpsed arvestusreeglid ning on kokku lepitud tegevused uues metsanduse arengukavas.

Esialgset kokkulepet arutavad 20. detsembril Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud ning seejärel tuleb selle üle Euroopa Parlamendis hääletus. Lõplikult võetakse eelnõu vastu nõukogu kohtumisel.

Laadimine...Laadimine...