NÄHTAMATUD NOORED: Riik toob kodus istuvad noored tagasi tööle ja koolidesse

Sageli on noored oma haridustee pooleli jätnud, tõdes Noorte Tugila programmijuht Heidi Paabort. "Ja mida keerulisem juhtum, seda rohkem vajab noor ka abi ja tuge. Samuti on vaja abistada ja nõustada nende noorte vanemaid." Täna jõuab riigikogus esimesele lugemisele sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on aidata noori, kellel puudub töökoht ning kelle haridustee on pooleli jäänud.

Pilt: Scanpix
Eesti

NÄHTAMATUD NOORED: Riik toob kodus istuvad noored tagasi tööle ja koolidesse (1)

Ivo Karlep

Sageli on noored oma haridustee pooleli jätnud, tõdes Noorte Tugila programmijuht Heidi Paabort. "Ja mida keerulisem juhtum, seda rohkem vajab noor ka abi ja tuge. Samuti on vaja abistada ja nõustada nende noorte vanemaid." Täna jõuab riigikogus esimesele lugemisele sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on aidata noori, kellel puudub töökoht ning kelle haridustee on pooleli jäänud.

Loodav süsteem võimaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda 16–26-aastastele mitteõppivatele- ja töötavatele noortele tuge naasta tööturule ja haridusellu.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski arvates on riigil vaja paremini teada, millist abi noored üldse tahavad riigilt. "Ehkki paljud organisatsioonid teevad tänuväärt tööd noorte abistamisel, puudub meil praegu terviklahendus nende noorte leidmiseks ja toetamiseks, kes vajavad haridustee jätkamisel või tööhõivesse liikumisel spetsialistide abi," ütles ta.

Puudub ülevaade

"Peamiseks takistuseks on olnud ülevaate puudumine tuge vajavatest noortest, lisaks ka ebapiisav juhtumikorraldus abivajajate toetamiseks, mistõttu on toetussüsteem killustunud," sõnas Ossinovski. "Rahvusvaheline praktika ja Eesti enda kogemus näitavad selgelt, et tuge vajavate noorteni jõudmine ja nende tegutsema panemine eeldab personaalset lähenemist ja usalduse tekitamist."

2016. aasta lõpus oli noorte töötuse määr 13,7% ning suurenes 2017. aasta esimese kolme kuuga 15,5 protsendini, ehkki üldine töötuse määr langes samal ajal 5,6 protsendini.

Noorte Tugila programmijuht Heidi Paabort on siiski optimistlik ja arvab, et mõne aastaga on see probleem lahendatav, kui muidugi tööandajad ka korralikult õla alla panevad. "Programm "Noored tööle" käib Eestis juba teist aastat. Kaks aastat tagasi sai võetud eesmärgiks jõuda üle Eesti ligi kaheksa tuhande nooreni, kellel on olnud mingi tõrge hariduse- või tööellu jõudmisel. Üks aasta on veel ees," rääkis Paabort.

"Me oleme jõudunud haarata üle Eesti 4500 noort ja näeme, mis probleemid neil on." Paaborti kinnitusel hakkab silma see, et Tallinnas ja väiksemates kohtades on murekohad siiski erinevad. "Kui pealinnas ja teistes suuremates keskustes on rohkem tööpakkumisi, siis see muudab noored jällegi rohkem nähtamatuks. Neil on võimalus kergesti oma muredega ära kaduda."

Haridustee jääb pooleli

Üha enam kipub tema meelest siiski korduma üks üldine probleem, mis on igal pool ühesugune – sageli on noored oma haridustee pooleli jätnud. "Ja siis on igaühel veel mingisugused põhjused, miks nad pole jõudnud töötukassase, et aidata end riiklike süsteemide kaudu tööle." Paabort on oma meeskonnaga tegelenud nüüd rohkem kui nelja tuhande noore inimesega. Nad on tähele pannud, et mida nooremad abivajajad on, seda rohkemad neist on nende abiga jätkanud oma haridusteed. "Kuna meie programm hõlmab kuni 26-aastaseid, siis see vanem ots sealt on meie abiga rohkem endale ise töö leidnud. Muidugi ei ole kõik neli ja poolt tuhat veel koolis või tööl, aga me tegeleme nendega edasi ja ka kõige keerulisemate juhtumite põhjal on võimalik leida mingi sobiv lahendus," jääb Paabort optimistlikuks. Umbes pooled on juba nüüd aidatud kas kooli või tööle ja abiprogrammist väljunud.

Eestis on üldse ligi 30 000 noort, kes ei tööta või ei õpi, Noorte Tugila tegeleb neist kõige raskema osaga. Sinna ei kuulu need noored emad ja isad, kes on väikeste lastega ajutiselt omal tahtel kodus. Aga noored vanemad lähevad ka nende hulka, kes ei tööta ega õpi. Umbes 15 000 on selliseid, kes on töötukassas arvel ja neist omakorda on keerulised juhtumid umbes kuue kuni kaheksa tuhande noore puhul, märkis Paabort.

Nõustada tuleb ka noorte vanemaid

"Meie programm ongi mõeldud jõudma 8000 nooreni. Korraga kõigini me pole jõudnud. Ja mida keerulisem juhtum, seda rohkem vajab noor ka abi ja tuge. Samuti on vaja abistada ja nõustada nende noorte vanemaid."

Praegu käib sellise registri loomine, kus oleksid sees kõik need noored, kes ei õpi ega tööta. Kohalikud omavalitsused pole siiani saanud neist korralikku ülevaadet, et nendega tegeleda. Noorte Tugila tegeleb vaid kõige keerulisemate juhtumitega ehk siis nende noortega, kel mingil põhjusel on haridustee pooleli jäänud. "Nüüd ongi küsimus, et kes peaks siis kõiki neid noori aitama, kes ei õpi ega tööta?" ütles Paabort ja vastas, et põhimõtteliselt peaks see olema kohalik omavalitsus. "Aga kui tal puudub nende noorte kohta teave, siis ei saa ta ka neid aidata. See asi paraneb järjest," on ta kindel. "Omavalitsustel on järjest rohkem teavet ka nende noorte kohta, kes ei õpi ega tööta ning nad suudavad nende abistamisel midagi ette võtta."

Ennetamine on odavam kui tagajärgedega tegelemine

Praegu on Paaborti hinnangul Eesti kõige suurem mure see, et liiga palju noori kukub koolist välja ja seda tuleks tema arvates vältida nii palju kui võimalik. "Elu näitab, et odavam on juba kohe toetada noori, et nad koolist välja ei langeks, panna neile abiks tugispetsialiste jne, kui et neid hiljem aidata haridussüsteemi tagasi," väidab ta. Samas ei leia ta ka, et tööandjatel midagi põhimõttelist noorte töölevõtmise vastu oleks.

"Ma ei usu, et tööandjad ei taha noori tööle võtta, pigem on selles asjas vahel mõned konksud, mis seda takistavad. Töötasu näiteks. Noored muidugi tahavad kohe saada palju rohkem, kui tööandajad on nõus maksma ja seetõttu ei kipu nad väga tööle," arvab Noorte Tugila programmijuht.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...