"Noorematele põlvamaalastele on see täiesti selgelt oma identiteediga piirkond ja kui ühel hetkel kaob Põlvamaa ära, siis kaob identiteedi kõrval ka inimesel kodutunne ära ja mis selle puudumisest edasi tekib, oleme juba näinud," rääkis Põlva vallavanem Georg Pelisaar.
Valdade liitmine ja lahutamine on palavaks teemaks ka suvisel puhkuste ajal. Sel korral külastas Tallinna TV „Suvemiks“ Põlvamaal. Põlva vald on esitanud kõikidele maakonna omavalitsustele ettepaneku liituda üheks suureks Põlva rõngasvallaks, kuid vastukajasid ettepanekule veel pole.
Põlva vallavanema Georg Pelisaare sõnul on omavalitsusreformiteemalised läbirääkimised kestnud juba aasta algusest ning Põlva vald on teinud kõigile teistele omavalitsustele ka ettepanekud ühinemiseks. “Mõistagi ei ole kõik seda ettepanekut vastu võtnud. Setumaa vallad, eesotsas Värska vallaga on öelnud ära, et nemad tahaksid oma ühist valda saada. Mis on ka täiesti mõistetav. Ka Räpina on vastanud eitavalt, kuna loodavad ka olla tulevikus tõmbekeskuseks oma tagamaale,” rääkis Pelisaar. “Ülejäänud vallad, mis jäävad Põlva ümbrusesse, nendega kõigiga oleme läbi rääkinud või läbi rääkimas veel. Oleme jõudnud niikaugele, et ühinemislepingu projekt on saanud selliseks, et kõik meiega läbirääkivad omavalitsused on projekti heaks kiitnud aga arutelu käib edasi.”
“Arutelu käib edasi, seda peaasjalikult väiksemates valdades, kellest ükski ei ole siiani vastanud jaatavalt, et nad sooviksid ühineda Põlva vallaga, küll aga ei ole nad meile ka ära öelnud,” märkis Pelisaar, kelle andmetel hoiavad kõik omavalitsused praegu tules vähemalt kahte rauda.
“Alternatiividena on välja käidud ka näiteks see, et Põlva valla ümber sünniks rõngasvald, mille keskus saaks olla samuti Põlva, kuivõrd need vallad ei oma ühtegi potentsiaalset keskust, kuhu kõik loogilised teed viiksid,” sõnas Pelisaar.
Räägitud on ka Põlva maakonna hoopis ära kaotamisest ning selle lõunaosa Võrumaaga ning põhjaosa Tartu maakonnaga liita. “Tegelikult mulle tundub, et jutt ei ole mitte ainult Põlvamaa kaotamisest. Jutt on pigem sellest, et teha nn oblastid või kubermangud tagasi, mis on ju mingil ajal ka eksisteerinud. Ehk siis teha Eestisse neli kuni kuus administratiivset keskust, mis tähendab sisuliselt seda, et maakonnad kaovadki ära ja administratiivset keskust neil enam ei oleks. Ta oleks täpselt samasugune vallakeskus nagu näiteks Türi või mõni teine paik,” märkis Pelisaar.
“Siit tekib küsimus, et kelle jaoks on see oluline? Miks me peaksime lõhkuma identiteeti, sest jah nn vana Võrumaa või Mulgimaa tagasi tekitamine nii nagu vanasti oli ja seejuures uute maakondade kaotamine, kõikis nendes maakondades on juba mitu põlvkonda üles kasvanud. Noorematele Põlvamaalastele on see täiesti selgelt oma identiteediga piirkond ja kui ühel hetkel kaob Põlvamaa ära, siis kaob identiteedi kõrval ka inimesel kodutunne ära ja mis selle puudumisest edasi tekib, oleme juba näinud,” rääkis Pelisaar. “Ma ei näe mingisugust põhjust maakondade kaotamisel.”
