VAATA OTSE: Milline peaks olema edasine Euroopa integratsioon?

VAATA OTSE: Milline peaks olema edasine Euroopa integratsioon? (1)

Pealinn

08. veebruar 2018

"Tänasel päeval on kriitilise tähtsusega mõelda, millises suunas peame liikuma, kui ühelt poolt soovime säilitada Euroopa integratsioonist alguse saanud tsiviliseerumiseprotsessi, kuid teisalt hoida kontrolli all oma avalikku elu," sõnas Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis toimub 8. – 9. veebruaril erakordne akadeemiline konverents “Europe in Hard Times – What’s to be Done?”, mis toob Eestisse sotsiaalteaduste valdkonna tipud. Arutletakse ühel põletavamal ja aktuaalsemal teemal tänases Euroopas: milline peaks olema Euroopa edasise integratsiooni vorm ja sisu. Konverentsi saab jälgida otseülekande vahendusel:

Konverentsil mõeldakse nii Euroopa tuleviku kui ka senise, ehk liigagi optimistliku narratiivi üle. “Tänasel päeval on kriitilise tähtsusega mõelda, millises suunas peame liikuma, kui ühelt poolt soovime säilitada Euroopa integratsioonist alguse saanud tsiviliseerumiseprotsessi, kuid teisalt hoida kontrolli all oma avalikku elu,” sõnas konverentsi üks eestvedajatest, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi direktor Indrek Grauberg. Ta lisas, et just sel teemal arutlemiseks kogunevad konverentsile valitud teadlased, kes on uurinud Euroopa integratsiooni ja osalenud selle üle peetud mõttevahetustes.

Konverentsil esinevad ettekannetega tunnustatud professorid ja spetsialistid, kelle hulgas Dieter F. Grimm Berliini (Humboldti Ülikool ning Yale´i Õigusteaduskond), Fritz W. Scharpf (Max Plancki Sotsioloogia Instituudi emeriitprofessor), Giandomenico Majone (Euroopa Ülikool-Instituudi emeriitprofessor) ja Andrew Moravcsik (Princetoni Ülikool) ning Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Kommentaarid (1)

inimkonnale

10. veebr. 2018 06:15

Pauluse esimene kiri korintlastele 2:Ristilöödud Kristus kui Jumala vägi ja Jumala tarkus 1 Kui ma teie juurde tulin, vennad, ei tulnud ma eriti üleva kõne või tarkusega kuulutama teile Jumala saladust. 2 Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest Kristusest ja temast kui ristilöödust. 3 Ja ma olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures värinas 4 ning mu kõne ja mu kuulutus ei püüdnud veenda tarkusega, vaid Vaimu ja väe osutamisega, 5 et teie usk ei oleks inimlikus tarkuses, vaid Jumala väes. 6 Tarkusest me kõneleme täiuslike seas; ent mitte praeguse ajastu ega selle kaduvate valitsejate tarkusest, 7 vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. 8 Ükski praeguse ajastu valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud. 9 Kuid nõnda nagu on kirjutatud: „Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud - selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.” 10 Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused. 11 Sest kes inimestest teab inimese mõtteid peale inimese vaimu, kes temas on? Samuti ei tea ükski Jumala mõtteid peale Jumala Vaimu. 12 Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et me võiksime teada, mida Jumal meile armust kingib. 13 Seda me siis ka räägime mitte inimtarkuse õpetatud sõnadega, vaid Vaimu õpetatud sõnadega, võrreldes vaimseid asju vaimsetega. 14 Aga maine inimene ei võta vastu midagi, mis on Jumala Vaimust, sest see on temale narrus ja ta ei suuda seda tunnetada, sest seda tuleb mõista vaimselt. 15 Kuid vaimne inimene mõistab kõike, ent teda ennast ei suuda mõista keegi. 16 Sest kes on tundnud Issanda meelt, kes võib teda juhatada? Aga meil on Kristuse meel.

Sobimatu Vasta

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.