VIDEO JA GALERII! Akadeemik Mälksoo: ka väga pikalt kestvad õigusvastaselt loodud olukorrad on võimalik tagasi pöörata

"Molotov-Ribbentropi pakt oli katse Versaille’ rahulepe meie ruumis ümber pöörata ehk rahvaste enesemääramise õiguse asemele tekitada uuesti suurruumide rahvusvaheline õigus, kus kohalikud suurjõud jagaksid asja omavahel ära," ütles akadeemik Lauri Mälksoo MRP ja selle salaprotokollide ametliku hukkamõistmise 30. aastapäeva ettekandes.

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO JA GALERII! Akadeemik Mälksoo: ka väga pikalt kestvad õigusvastaselt loodud olukorrad on võimalik tagasi pöörata (53)

Pealinn

"Molotov-Ribbentropi pakt oli katse Versaille’ rahulepe meie ruumis ümber pöörata ehk rahvaste enesemääramise õiguse asemele tekitada uuesti suurruumide rahvusvaheline õigus, kus kohalikud suurjõud jagaksid asja omavahel ära," ütles akadeemik Lauri Mälksoo MRP ja selle salaprotokollide ametliku hukkamõistmise 30. aastapäeva ettekandes.

Jõululaupäeval 1989 leidis Kremlis, Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil aset lausa fenomenaalne ime – okupeeriv suurriik tunnistas ise, et on Baltimaad okupeerinud, pealegi veel kokkuleppel Hitleriga, minetades sellega oma senini vähemalt sõnades justkui moraalsed argumendid. Põhimõtteliselt muutus Baltimaade taasiseseisvumine sellega otsustatud asjaks, Nõukogude tuumarelvad ja KGB arhiivid viidigi kohe Baltimaadest välja ning algasid läbirääkimised eraldumise tingimuste üle.

Jõululaupäeval 1989 vastu võetud otsus rajanes kongressil moodustatud komisjoni tööl, see komisjon oli aga loodud just Eestist valitud saadikute eestvõttel ja nende roll oli selles ka kandvaim. Tookord ei võinud veel keegi teada, et Nõukogude Liidul on jäänud eksisteerida vaid kaks aastat. Impeerium võinukski ilma 1991. aasta augustiputši ja selle haleda läbikukkumiseta püsida tänase päevani, ja just too riigipöördekatse oma järelmitega on pannud seda jõuluimet sageli unustama.

"Nürnbergis üheks kuriteoks, milles natsijuhte süüdi mõisteti, oli kuritegu rahu vastu, tänase mõistega agressioon. Saksa advokaadid hakkasid kohe rääkima, et kui 1. september 1939 on agressioon, siis peame rääkima ka Molotov-Ribbentropi paktist," selgitas Mälksoo. "Ühe ameerika ajaloolase andmetel olid liitlaste vahel kokkulepped, et osadest asjadest ei lasta rääkida. Aga nii palju said ameeriklased teha, et kui nendeni jõudis koopia MRP salaprotokollist, siis üks ameerika prokurör või keegi lekitas selle meediale. Tänu sellele jõudis pakti koopia 1945. aasta lõpus lääne meediasse. Kuni selle ajani peeti seda väljamõeldiseks."

Mälksoo rääkis, et probleem on selles, et nii Nõukogude Liit kui natsi-Saksamaa suhtusid skeptiliselt tervesse 1919. aastal loodud Versaille’i süsteemi. Nad ei olnud selle osapooled, mistõttu nad tundsid, et see elukorraldus Ida-Euroopas on tulnud mingil määral nende arvelt.

1941. aastal pidas Saksamaal ettekande tuntud õigusfilosoof Carl Schmitt, kus ta rääkis suurruumidest – riigid maailmas jagunevad suurriikideks, die Reiche ja tavaliseteks riikideks, mis paratamatult peavad kuuluma suuremate riikide mõjusfääridesse. Natsi-Saksamaa ja NLiidu jaoks olid Versaille’ rahuleppe sõlmijad ruumivälised jõud, kes Ida-Euroopa impeeriumit ümber korraldasid ning tekkisid väikeriigid.

"Mulle tundub, et Molotov-Ribbentropi pakt oli katse Versaille’ rahulepe meie ruumis ümber pöörata ehk rahvaste enesemääramise õiguse asemele tekitada uuesti suurruumide rahvusvaheline õigus, kus kohalikud suurjõud jagaksid asja omavahel ära," ütles Mälksoo. "Nende riikide seisukohast oli see katse võtta ohjad enda kätte ja uuesti taastada ajalooline Ida-Euroopa ruum, kui nii-öelda suurriiklik ruum. Probleem sellega oligi, et vahepeal oli toimunud rahvaste ärkamine, rahvaste emantsipatsioon ja osad nendest rahvastest olid küll võib-olla väikesed arvult,  aga see ei muutnud neid olematuteks. Selleks et suurruumi visiooni teostada, tuli nende tahtest üle sõita."

Mida tähendas võitlus salaprotokollide tühistamise üle 1989. aastal? Mälksoo selgitas, et paktide olemasolu rääkis kõigile arusaadavalt vastu NLiidu poolt aastakümneid kultiveeritud narratiivile, et Balti riigid ühinesid NLiiduga vabatahtlikult. Kui see nii oleks olnud, siis miks peab sellised reaalpoliitilisi lepinguid eelnevalt sõlmima.

"Moskvast tulevad signaalid, mis pigem õigustavad seda, et see oli geopoliitiliselt vajalik, see räägib meile tänapäeval Moskvas domineerivast geopoliitilisest mõtteviisist, et on suurriigid ja väikeriigid – suurriigid võtavad, mis neil vaja on ja väikeriigid peavad andma seda, mida küsitakse."

Mälksoo arvab, et kui sellest kõiges peaks maailm midagi õppima, siis see on see, et õigus on alati võitluse objektiks. "Õigus ei rakendu kunagi automaatselt või iseenesest. Kui ei ole subjekti, kes ütleks, et minu õigusi on rikutud ja meie tahame ka, et meid kohaldaks kui rahvusvahelise õiguse subjekti, kellel on täpselt samasugused õigused kui teistel, siis nendest on lihtsam ka üle sõita ja neid ignoreerida."

Mälksoo ütles, et ega Eesti riiki ei oleks 1919. aastal sündinud ainult Briti laevade pärast. "Selleks peab olema kohalik tahe, mis lõpuks kõige rohkem ajaloo silmis loeb. Optimistlik sõnum, mida maailm saaks sellest kaasa võtta, et õigusvastaselt loodud situatsioonid, mis kestavad väga pikka aega – 50 aastat on ikka väga pikk aeg – siis neid on võimalik tagasi pöörata võitluse tulemusena kui tekivad sobivad tingimused võitluse pidamiseks, kui saab suu lahti teha nii, et kohe Gulagi ei pisteta."

37images

19. detsembril toimus Rahvusraamatukogus konverents, mis oli pühendatud Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide ametliku hukkamõistmise 30. aastapäevale. Akadeemilise põhiettekande tegi akadeemik Lauri Mälksoo, lisaks esinesid ettekannetega president Arnold Rüütel, endine MRP komisjoni liige dr Igor Gräzin, MRP komisjoni kaasesimees Edgar Savisaar, BATUNi kauaaegne aktivist Sirje Okas Ainso, MRP-AEG liige Eve Pärnaste, MTÜ „Eesti vabaduse eest” juhatuse esimees Jüri Kraft. Rahvarinde eestseisuse liikme Rein Veidemanni ettekande luges ette ürituse moderaator Janek Mäggi.

Lisaks sai näha Juhan Aare videointervjuud MRP komisjoni esimehe Aleksandr Jakovleviga.

Üritus lõppes Paneeldiskussiooniga "MRP salaprotokollide tühistamise tähendus tänapäeval. Kas MRP võib korduda?", rahvasaadik Ivar Raig (paneeli juht), MRP komisjoni liige Marju Lauristin ning BATUNi kauaaegne juht ja Eesti diplomaat ÜRO juures Heino Ainso, ajaloodoktor Andres Adamson.

53 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...