Arvamus

JUHTKIRI: Eluvõimeline visioon eurole

JUHTKIRI: Eluvõimeline visioon eurole (3)

Eestis on praegu üsna ebapopulaarne öelda hea sõna Euroopa Liidu kaitseks. Ei tasu aga siiski unustada, et euroriikide majandusliku ühenduseta, vabakaubanduseta ning tööjõu vaba liikumiseta ei kujutaks me oma igapäevaelu ette. Neid nimetatakse pidulikult aluspõhimõteteks. 

Ajakirjanduse hiilgus ja viletsus

Ajakirjanduse hiilgus ja viletsus (8)

Ma vaatan meelsasti venelaste "Kuutekümmend minutit". Sest see erineb meie "Suud puhtaks"-saatest ühe olulise asja poolest. Eesti televisioonis avaldavad inimesed lõdvalt arvamust, aga venkud, need kaitsevad kirglikult oma veendumusi!

JUHTKIRI: Igatsus oma armsate linnaloomade järele

JUHTKIRI: Igatsus oma armsate linnaloomade järele

Kodu ja kodulinnaga on samuti nagu lähedase inimesega. Kui ta on olemas, siis sa nagu ei märkagi teda, kipud võtma enesestmõistetavana. Aga kui teda pole, siis tunned kohe, et sinu elus  puudub midagi olulist, ja hakkad tema järele igatsema. Tallinnas tunduvad ahvatlemad ehk Brüssel, London, Pariis ja New York, kuid neis suurlinnades viibides võib hakata juba paari nädala pärast tundma puudust armsast Tallinnast. Vanalinn ja Kalamaja hipsteripesa, pargid ja loomaaed, kohvikud ja rannapromenaadid – kõik on nii kodune ja käe-jala juures. Tallinn on suurlinnadega võrreldes rahulikum ja ka puhtam, rohelisem ja värskema õhuga.

Emadepäev kui pilk peeglisse

Emadepäev kui pilk peeglisse (1)

12. mail peame emadepäeva, üht ilusamat ja südamlikumat püha. Õnneks pole seda perekeskset sündmust suudetud veel kaubanduslikult anastada nagu on juhtunud jõuludega ja emadepäeval võime rahulikult võtta aega, et elu ja selle väärtuste üle järele mõelda.

JUHTKIRI: Kes lämmatab sõnavabadust?

JUHTKIRI: Kes lämmatab sõnavabadust?

Praegu räägitakse suurest ohust sõna- ja ajakirjandusvabadusele, ent kui heita pilk minevikku, siis nähtub, et sel teemal on tegelikult piike murtud ka varem. Ajakirjandus, mis deklaratiivses plaanis on Eestis justkui vaba, on alati teataval määral peegeldanud omanike poliitilist meelsust. Samas on seda alati eitatud, kuigi enne valimisi on lehed andnud lausa konkreetseid suuniseid, millise erakonna poolt hääletada.

JUHTKIRI: Quo vadis, vanalinn?

JUHTKIRI: Quo vadis, vanalinn?

Tallinna vanalinn mõjub kohalikule elanikule samamoodi nagu vanatädilt päranduseks saadud hinnaline pross, mida hoitakse sametkarbis, aga enamasti ei tule unikaalne ehe meile meeldegi. Rääkimata sellest, et kannaks seda tavapäeva askelduste juures, isegi pidupäevadel ei pane me seda rinda.

JUHTKIRI: Minevik jätku olevik söömata

JUHTKIRI: Minevik jätku olevik söömata

"Kui räägime Eesti elust, siis sellise pisikese rahva seas tõuseb temperatuur ju palju kiiremini ehk asjad lähevad rutem keema kui suures massis," väidab helilooja Tõnu Kaljuste. "Suurtes riikides kestavad need keemistemperatuurid pikka aega ning lausa laastavad ühiskonda."

PRIIMÄGI MÕTTEPÄEVIK: Elu ja raamat

PRIIMÄGI MÕTTEPÄEVIK: Elu ja raamat (3)

Käisin taaskasutuskeskuse raamatunurgas. Viimati kohtasin seal Mart Ummelast, kes teenis välja oma ühiskondliku töö tunde talle omistatud karistuse eest või õigemini töö eest Tallinna Televisioonis. Aga taaskasutuskeskuse raamaturiiul on kadestamist väärt. Ma ostaksin sealt 50 sendi eest veel hulga raamatuid, kui mul neid juba poleks.

JUHTKIRI: Puhtus hoovi ja südamesse

JUHTKIRI: Puhtus hoovi ja südamesse

Kevad on traditsiooniliselt koristusaeg. Meil on selleks muidugi ka klimaatilised põhjused. Kõik see mitme kuu jooksul lume ja jää all peitunud tolm ja praht pääseb nüüd valla ning kipub kevadel tugevama tuuleiili korral suid ja silmi täitma.

Helsingi tunnel toob laiema valiku õpipaiku ja kontserte

Helsingi tunnel toob laiema valiku õpipaiku ja kontserte

Tallinlase jaoks tähendab Helsingi tunnel muu hulgas suuremat turgu, laiemat valikut kultuurisündmusi ja õppimisvõimalusi, suuremal hulgal lennuühendusi ning võimalust olla osa Stockholmi ja Kopenhaageniga konkureerivast metropolist, kirjutab vandeadvokaat Paul Künnap.

PRIIMÄGI MÕTTEPÄEVIK: Sõda või rahu

PRIIMÄGI MÕTTEPÄEVIK: Sõda või rahu (5)

Maksiim, et pärast kaklust rusikatega ei vehita, seekord ei kehti. Valimised on läbi, aga valimisvõitlus kestab. Võideldakse EKRE vastu ja selle eest, et too erakond ei pääseks valitsusse. Kes võitleb? No lausa kõik – võimust ilma jäävad erakonnad, ajakirjandus, isetekkelised või tekitatud rahvarühmad, feministid ja homod, näitlejad ja luuletajad, tänavale meelt avaldama tulnud inimesed (keda on küll sada korda vähem kui EKRE korraldatud tõrvikurongkäigu osalisi).

JUHTKIRI: Rohkem võlukunsti

JUHTKIRI: Rohkem võlukunsti

Möödunud suve hakul peatas mind Tammsaare pargi lähistel üks kuuekümnendates eluaastates naisterahvas. Pealiskaudse vaatluse põhjal oletasin, et raha ta ilmselt kerjata ei taha.

JUHTKIRI: Kas teil on juba makaronid varutud?

JUHTKIRI: Kas teil on juba makaronid varutud?

Mõnede kanepit armastavate filosoofide meelest peaksid meie noored olema pigem tuules hõljuvad lumehelbekesed kui oma kindla tahte ja meelekindlusega tegutsejad. Kas oleme kuulnud kusagilt, mida peaksid noored inimesed tegema, kui meil ühel päeval pole äkki elektrit ja vett? 

PRIIMÄGI MÕTTEPÄEVIK: Valijad ja hääled

PRIIMÄGI MÕTTEPÄEVIK: Valijad ja hääled (3)

Harari kirjutab, et meie ajal kaotab üksikindiviid vaba tahet ja loovutab otsustusõigust arvutitele. Laseb neil valida personaalseid pakkumisi, et mida võiks tarbida ja kuhu kulutada. (Tänu arvutiprogrammidele reklaami sihtrühmad aina kitsenevad, ahenedes viimaks üheainsa konkreetse inimeseni.)

JUHTKIRI: Äärmuslased tulevad! Tõesti või?

JUHTKIRI: Äärmuslased tulevad! Tõesti või? (2)

Öösiti sõidavad tänavatel mustad autod, kuhu tõmmatakse inimesi, kes jäävad jäljetult kadunuks. Olulisimaks importartikliks on koonduslaagrite okastraat. Umbes sellisena kujutas meedia lähituleviku Eestit Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsiooniläbirääkimiste ajal. Praeguseks tundub võidutsevat terve mõistus ja mustad murepilved Eesti tuleviku kohalt hakkavad hajuma.

JUHTKIRI: Sport täis keemiat

JUHTKIRI: Sport täis keemiat

Hilises teismeeas hakkasin tegelema kergejõustikuga. Ühel päeval ütles spordiarst, et sul on vererõhuga probleemid, pead hakkama neid ravimeid võtma. Ja andis mulle mitu hõbedast lehte, mis olid tihedalt kaetud umbes kahe sentimeetri pikkuste läbipaistvate oranžide kapslitega, mille sees loksus mingi vedelik. Võtsin neid mäletamist mööda umbes kaks tükki, sest mingil põhjusel tundusid need mulle kahtlased, kuigi mingitest sooritusvõimet tõstvatest illegaalsetest preparaatidest tol ajal veel ei räägitud. Sellega minu sportlasekarjäär ka piirdus.

JUHTKIRI: Jalutuskäik läbi aastasadade

Miks mulle meeldib Tallinn? Sest selle linna arvatavalt rohkem kui 800 aasta pikkust ajalugu ei pea lugema ainult õpikuist, vaid see on igal sammul silmaga nähtav ja käega katsutav. Läbi aastasadade ei pea rändama muuseumi vahendusel,  vaid linna säilinud algne tänavavõrk ja hoonestus ise pakuvad selleks võimaluse.

JUHTKIRI: Kas suudame hoida ühte?

JUHTKIRI: Kas suudame hoida ühte?

Oleme harjunud juba Eesti möödunud juubeliaastaga. Vabariigi 101. aastapäeval märkame, et juubel ei kestagi lõpmatult kaua ja peame hakkama jälle argisemalt mõtlema. Mõtlema sellele, mida toovad järgmised sada aastat, millest üks on juba nii märkamatult läbi saanud. Ees seisvatel valimistel saab igaüks meist selles kaasa rääkida. Sest niimoodi võime öelda, millist Eestit me ikka tahame.

Kas Ainar Karlson jääb poksis võitmatuks?

Kas Ainar Karlson jääb poksis võitmatuks?

Eesti meistritiitel poksis riputab kaela kirkaima medali, mis on ühtlasi võistluspääse juunis toimuvatele Euroopa meistrivõistlustele. Kes võtab maksimumi ning võitleb endale Eesti esindaja koha Vana Maailma parimate heitlusele, selgub 23. veebruaril Kalevi spordihallis.

Stockholmi abilinnapea: linna enda korrakaitse on meie linlastele ülioluline

Stockholmi abilinnapea: linna enda korrakaitse on meie linlastele ülioluline

"Meil töötab Stockholmis praegu 80  linnavahti, aga sel aastal tõstame nende arvu sajani," rääkis Tallinna linnaametnikega linnaruumi turvalisuse küsimusi arutamas käinud Stockholmi abilinnapea Erik Slottner. Tema sõnul on linna enda korrakaitseüksus Stockholmis vajalik samadel põhjustel, mis Tallinnas: kaadrinappuses riigipolitseid ei tohiks koormata väiksemate korrarikkumistega.

JUHTKIRI: Kes on hea, kes kehv peremees?

JUHTKIRI: Kes on hea, kes kehv peremees?

Üldsust rabas äsja nagu välk selgest taevast MRP Liinide pankrotiteade. Muidugi ei saa linn lubada, et bussiliinid lihtsalt kinni pannakse, isegi kui seni MRP teenindatute ülevõtmine tähendab miljoneid eurosid lisakulu ja kiirkorras 125 uue bussijuhi leidmist.

JUHTKIRI: Kinnisvaraturg kui elevandiluutorn

JUHTKIRI: Kinnisvaraturg kui elevandiluutorn

Eesti kinnisvaraturg on sisuliselt külmunud, möönab siin 2008. aastani tegutsenud legendärimees Paul Oberschneider. Sama paistab teistes riikides. Nõnda tundub riigi ja/või omavalitsuse rahastatud üürimajade – miks mitte koostöös erakapitaliga – rajamine ühe kaalukama võimalusena, kuidas kinnisvara hinnad taas maale lähemale tuua.

Harry Egipt: lapsed on koolis krambis, muudame seda!

Harry Egipt: lapsed on koolis krambis, muudame seda!

"Tasakaalu saamiseks peab staatiline istumine vahelduma emotsionaalse tegevusega. Kui pole tasakaalu, siis algab koolikiusamine," rääkis  filmioperaator ja reklaamfilmide režissöör Harry Egipt, miks on tantsutunnid koolis vajalikud.

Maksuõppejõud: miks Eesti vaatab pealt, kuidas Google riigist miljoneid maksuvabalt välja pumpab?

Maksuõppejõud: miks Eesti vaatab pealt, kuidas Google riigist miljoneid maksuvabalt välja pumpab? (1)

"Hinnanguliselt teenivad Google ja Facebook Eestis aastas vähemalt 10-15 miljonit eurot reklaamitulu, aga kogu see raha liigub ühtegi maksu maksmata Eestist välja," sõnas ettevõtluskõrgkooli Mainor maksuõppejõud Janus Paurman. kelle sõnul tuleks eeskuju võtta Prantsusmaa digimaksult. "Regulatsiooni saaks rakendada sarnaselt, kuidas mõni aasta tagasi tehti korda internetikasiinode äri – neile, kes üritasid litsentsi tegemisest kõrvale viilida, kohaldati armutult geoblokeeringut."

JUHTKIRI: Kasutage mõistust, mitte kehakeelt

JUHTKIRI: Kasutage mõistust, mitte kehakeelt

Poliitilise võitluse laine Eestis on muutunud äraütlemata füüsiliseks. Küll veeretakse isegi lapsevankriga meeleavaldusel füüsilisse rüselusse, küll kisub üks poliitik teisel mikrofoni käest, mille tagajärjel teda ennast lohistatakse maoli mööda maad.

Jaanus Nurmoja: kodanikupalk vaktsineerib rahvastikukriisi vastu

Jaanus Nurmoja: kodanikupalk vaktsineerib rahvastikukriisi vastu (1)

"Kui sulle on tagatud minimaalseid standardvajadusi rahuldav baassissetulek, kui laste sünd ei mõjuta oluliselt pere majanduslikku olukorda ning on ka võimalus parandada ilma laenuorjusesse langemata oma elamistingimusi tulenevalt laste arvust, siis järelikult ei takista miski sind loomast just nii suurt peret kui sa tegelikult tahad," kirjutab kodanikupalga aktivist Jaanus Nurmoja.

Kuidas samm-sammult paroolikaardist loobuda?

Kuidas samm-sammult paroolikaardist loobuda? (2)

Jäänud on vaid kaks kuud ja paroolikaardid ongi kadunud – alates 1. veebruarist ei saa paroolikaardiga enam internetipangas teha ühtki makset. Ometi on jätkuvalt kümneid tuhandeid inimesi, kes pole veel uut lahendust kasutusele võtnud.

JUHTKIRI: Rohelusest hoolimine ei tähenda veidrust

JUHTKIRI: Rohelusest hoolimine ei tähenda veidrust

Paar päeva tagasi tegin lõunale minnes kiiremat kõndi kui tavaliselt, et pääseda meeletu lärmi saatel märga puulehte taga ajavast töömehest. Puhuri kontsentreeritud tuulejuga oli võimas, paraku ei tahtnud lehed alluda. Kas aga tasub üldse viimast kui lehte õhuluuda püüda?

Jüri Ratas: oleme poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud

Jüri Ratas: oleme poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud

"Mul on kahju, et kõike positiivset püütakse varjutada külvates alusetuid hirme, valeinfot ning libauudiseid," teatas poliitilises avalduse peaminister Jüri Ratas lisades, et riigikogu toetus 2019. aasta riigieelarve teise lugemise läbimisele näitab, et valitsuses tekkinud pinged on tänaseks lahendatud. Ratase sõnul on Reformierakonna soov iga hinna eest taas võimule tõusta lõhkunud Eesti inimeste turvatunnet ja seadnud ohtu Eesti rahvusvahelise maine. "Oleme ausad, kogu see debatt on muutunud niivõrd keevaliseks ja ründavaks ainult seetõttu, et 3. märtsil toimuvad Riigikogu valimised."

JUHTKIRI: Tänavatel puhuvad muutuste tuuled

JUHTKIRI: Tänavatel puhuvad muutuste tuuled

Gonsiori tänav on pärast pikka remonti lõpuks valmis. Remondist ja tänavast on jõutud juba palju kirjutada ja rääkida, aga kokkuvõtteks võib öelda laulja Anne Veski sõnadega: "Linn oli suvi läbi lahti kaevatud, kõik on raskustega võidelnud, kuid nüüd on linn ilusamaks saanud."

Majandusekspert pensionisamba kaotamisest: MMS-i silma tilgutades tekib kipitus kohe, õnnetult investeerides alles majanduskriisi ajal

Majandusekspert pensionisamba kaotamisest: MMS-i silma tilgutades tekib kipitus kohe, õnnetult investeerides alles majanduskriisi ajal (1)

"Kui sobib kahelda arstiteaduse pädevuses inimesi ravida, eelistades sellele netifoorumite õpetusi, siis miks ei peaks igaüks meist olema võimeline raha pikaajaliselt ilma vahendajateta abita kasvatama," kirjeldab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor debatti II pensionisamba kaotamise üle. "Sarnaselt meditsiinile on muidugi ka esoteerilistel finantsotsustel tagajärjed. MMS-i silma tilgutades tekib kipitustunne lihtsalt kohe, kodukootud investeerimisõnne pöördumine võib aega võtta aga järgmise majanduskriisini."

EESTISSE OMA TRUMP? Politoloog: riigireformijad tahavad Ameerika kombel ühendada peaministri ja presidendi rollid

EESTISSE OMA TRUMP? Politoloog: riigireformijad tahavad Ameerika kombel ühendada peaministri ja presidendi rollid (1)

Riigireformi SA idee puhul, et peaminister võiks olla strateeg, on politoloog Rein Toomla sõnul tegemist Siim Kallase 15 aastat tagasi pakutud mõttega ühendada peaministri ja presidendi ametikoht ja minna üle Ameerika süsteemile, kus president on valitsuse juht ja teda saaks otse valida. "See nõuab põhjalikku läbiarutamist, et talle anda sellised võimsad volitused."

JUHTKIRI: Puud hoiavad linlasi tervena

JUHTKIRI: Puud hoiavad linlasi tervena

Meenub filmikatke pimedast mehest, kes väitis, et suudab puudest möödudes neid lausa loendada – põlispuude elustav kiirgus on sedavõrd tuntav. Chicago ülikooli psühholoog Omid Kardan tõestas Toronto linnapuid ja linlaste tervisekaarte kõrvutavas teadustöös, et kümme lisapuud elukoha läheduses paneb inimese  tundma end seitse aastat nooremana. Uuring näitas sedagi, et inimesed, kes elavad tiheda võrgustikuga tänavapuude läheduses, kaebavad märksa vähem südameprobleemide üle.

MERLE KLANDORF: Viisakuse õpetamine algab kodust

MERLE KLANDORF: Viisakuse õpetamine algab kodust

"Kui juba kodused on kasvatamatud ja lohakad ega süvene sellesse, mis on õige, ilus ja viisakas, siis samamoodi kasvatavad nad ka oma lapsi," vastas tantsuõpetaja Merle Klandorf, kas Tallinna mehed ja noored pakuvad istet või hakkab see viisakas tava hääbuma.

REET LINNA: Inimene võiks ka ise märku anda

REET LINNA: Inimene võiks ka ise märku anda

"Mul on lapselaps, kes avab ukse ja laseb mind enne sisse või välja ning aitab ka mantli selga. Kui lastel taolisi kombeid ei ole, tuleb süüdistada vanemaid," vastas saatejuht ja laulja Reet Linna küsimusele, kas Tallinna mehed ja noored pakuvad istet või hakkab see viisakas tava hääbuma.

RAIVO AEG: Matsid tõmbavad suusamütsi silmini ega märka kedagi

RAIVO AEG: Matsid tõmbavad suusamütsi silmini ega märka kedagi (1)

"Ma olen kuulnud, et meil on kultuur edasi arenenud, aga meil on ikka veel ka matse, kes ei tee väljagi, kui eakas inimene või lapseootel naine ta kõrval seisab," vastas oliitik ja kapo endine peadirektor Raivo Aeg küsimusele, kas Tallinna mehed ja noored pakuvad istet või hakkab see viisakas tava hääbuma.

TOIVO ASMER: Leidub igasuguseid jõmme

TOIVO ASMER: Leidub igasuguseid jõmme

"On hästi kasvatatud noori, kes jagavad lennult ära, millal istet pakkuda, ja on jõmme, kes leiavad, et nad peavad ise istuma," vastas endine autosportlane Toivo Asmer küsimusele, kas Tallinna mehed ja noored pakuvad istet või hakkab see viisakas tava hääbuma.

JUHTKIRI: Viin ei pea olema tingitud refleks

JUHTKIRI: Viin ei pea olema tingitud refleks

Sugugi mitte kõigile ei pruugi esimene pits tervist tuua. Ja mitte iga noor ei tule teismeliste alkopidudest puhtalt välja, vaid jääb sõltlaseks kogu eluks. Tegelikult on teismeeas alkoholi tarvitamist alustanud noortel risk alkoholist sõltuvusse sattuda teistest ligi poole suurem.

Laadimine...Laadimine...