Ajakirjanduse hiilgus ja viletsus

Ma vaatan meelsasti venelaste "Kuutekümmend minutit". Sest see erineb meie "Suud puhtaks"-saatest ühe olulise asja poolest. Eesti televisioonis avaldavad inimesed lõdvalt arvamust, aga venkud, need kaitsevad kirglikult oma veendumusi!

Pilt: Albert Truuväärt

Ajakirjanduse hiilgus ja viletsus (9)

Linnar Priimägi

Ma vaatan meelsasti venelaste "Kuutekümmend minutit". Sest see erineb meie "Suud puhtaks"-saatest ühe olulise asja poolest. Eesti televisioonis avaldavad inimesed lõdvalt arvamust, aga venkud, need kaitsevad kirglikult oma veendumusi!

Kes minus tõrget tekitab, on saatejuht Olga Skabejeva. Ta esitab stuudiokülalisele küsimuse ja vaevalt saab too vastama hakata, kui saatejuht tast oma vastuse üle karjub. Naisterahvas nii ei käitu. Daam ei hakka iial rääkima, kui keegi pole tema poole pöördunud. Ammugi ei hakka daam kellelegi omaalgatuslikult vahele kriiskama. Tõeline ajakirjaniku-баба. Ebaviisakuse näidis.

Nõukogude ajal Edasis töötades häbenesin ma oma nime alla kirjutada "ajakirjanik" ja püüdsin sellest mööda laveerida. Siis tegutses ülikoolis veel Juhan Peegel, kes püüdis nõukogude korra viljastavates tingimustes päästa eesti ajakirjanduse ning ajakirjanike autunnet. Aga Peegli aeg sai läbi ja tema tööd jätkama pidanud Marju Lauristin kurtis ühel ilusal päeval, et meie armas ajakirjandus kolletab nagu rakvere raibe. Ei suutnud tädike ohjata ajakirjanike kooli- ega südameharidust, alla jäi ajastu raharullile, loobus võitlemast. Nüüd on tulemused näha, ühiskond on ajakirjanduse vastu tagajalgadele tõusnud ning ajakirjanikud jagavad omavahel meelekinnitust, et kõik on nii korras, nagu olema peabki, kõik on normaalne – ainult liiga tehakse. Mingid ekred ning objektiivid sütitavad rahvast rääkima muud kui ajakirjanikud tahavad ja tagatipuks veel süüdistama ajakirjandust tallalakkumises. Riigkogu saadik Ernits pihib, et lauluväljakul sõimas fotograaf Laurits teda natsiks, aga ajakirjandus lakub sõimaja nime tekstist välja armetu põhjendusega, et ei saanud tolt küsida, kas Ernits ikka on nats või mitte. Miks te Lauritsale siis ei helistanud? Miks te lõustakausta ei vaadanud?

Paigast ära on ajakirjanike moraal. Ma olen siis isepäi vannis mõtiskledes ära teinud Tarmu Tammerki palgatöö (tema moraalne libedus paistis silma, kui ta vahepeal oli Postimehe eesotsas, siis oli väga raske aimata temas praegust ERR-i eetikanõunikku). Niisiis ─ milles häda?
Peamine häda on selles, et ajakirjanikud (heaks näiteks Johannes Tralla) peavad ennast targemaks inimestest, keda nad usutlevad. Noh, siis jääb neil üle ainult usutletavat rünnata ning alandada või teda kõigi nähes koolitada – ehkki enamasti on tegu suurema spetsialistiga kui too ajakirjanik ise.

Siit mõned lihtsad juhised.

Esiteks, ära kutsu eetrisse võhikut, kutsu asjatundja, tema ei ahvatle sind iseennast eksponeerima.

Teiseks, ära püüagi temast targem olla – tema on spetsialist, sina ainult ajakirjanik. Mitte ükski uuriv ajakirjanik ei jõua teemat valdama sama sügavalt kui selle teema sees elanud asjatundja.

Kolmandaks, küsi seda, mida sa veel ei tea, mitte seda, mida sa arvad end teadvat paremini kui too, kellelt küsid. Ainult rumal küsib siis, kui ise teab!

Ja neljandaks, arvesta, et eetrisse jõudva kuulujutu allikas on alati ajakirjanik ise; kui esitad küsimuse kuulujutu põhjal, siis viita allikale: räägin kuulujuttu (Marko Reikop võiks seda teha lausa igas oma saatelõigus). Parem on muidugi mitte kuulujutte levitada, need on kollase ajakirjanduse pärusmaa.

Ajakirjandusel tuleb kõvasti vaeva näha taastamaks oma usaldusväärtus. Üldjuhul ei ole ajakirjanikud kõige targemad inimesed ühiskonnas. Nad võivad olla uudishimulikud, edevad, kiuslikudki – aga mitte ühegagi neist omadustest ei kaasne kohustuslikult tarkust. Iga ajakirjanik peaks oma suuniseks võtma kirja Peeter I pitsatilt "suure saatkonna" koosseisus kodumaale saadetud kirjadel: Аз есмь в чину учимых и учащих мя требую ─ "Olen õpilane ja vajan õpetajaid". Või siis meenutama Balzaci lauset: "Temas oli piisavalt suurust olemaks väike."

9 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...