ARVAMUS: Lätist odava peatäie toomise jonn tuleb ära unustada

Kui riik oleks kunagi arvanud, et vaid manitsemine aitab suitsetamist vähendada, võiksime praegugi näha söögikohtade lastenurgas passiivselt suitsetavaid jõnglasi, kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

ARVAMUS: Lätist odava peatäie toomise jonn tuleb ära unustada (1)

Lauri Laats, Mustamäe linnaosa vanem

Kui riik oleks kunagi arvanud, et vaid manitsemine aitab suitsetamist vähendada, võiksime praegugi näha söögikohtade lastenurgas passiivselt suitsetavaid jõnglasi, kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

23. augustil 1989 kogunesid kümned inimesed, neist said sajad, sadadest tuhanded ning tuhandetest sajad tuhanded. Kokku kaks miljonit kolme riigi peale. Kõik nad olid kokku tulnud äreva meeleoluga, sest õhus oli tajuda midagi teistsugust kui tavaliselt. Ilm oli väga ilus ning üles võeti isamaalisi lauluviise. Sinna vahele hõiguti hüüdlauseid, nende hulgas kõlas kõvasti lubadus süüa kas või kartulikoori. See oli mõistagi Balti kett. 

Sellest suursündmusest on möödunud juba üle veerand sajandi ning selle aja jooksul on toimunud paljugi märkimisväärset. Eesti inimesed on suutnud oma riigi üles ehitada, käima lükata ning olla ühiskonnana tulevikku vaatavad. Hüüdlaused nagu "Riik peab ettevõtlusest eemale hoidma!", "Erasektor on parim omanik!", "Meil on õhukese riigi ideoloogia", "Igaüks on oma õnne sepp!" iseloomustasid poliitilist olukorda reljeefselt pikka aega. Nii oli, ja punkt.

2016. aasta novembris muutus Eesti poliitiline olukord oluliselt tasakaalustatumaks ja poliitilisse tsentrisse suunatumaks. Õige pea sündisid ka poliitilised otsused, millega asuti ümber kujundama maksusüsteemi ning pakkuma tuge eeskätt madalama palga teenijatele.

Kergendus 600 000 inimesele

Tegemist oli muudatusega, mis suurendab üle 600 000 inimese sissetulekut. Sama jõuliselt asuti asja kallale alkoholipoliitikas, mis asus aktsiisi hüppelise tõstmise ning reklaamipiirangute seadmise teele. Kuna alkohol põhjustab Eestis umbes tuhande inimese surma aastas, tuues endaga kaasa veel lugematu hulga tervisehädasid ning sotsiaalseid probleeme, siis on see samm ka igati põhjendatud.

2017. aasta lõpus oli selge, et poliitiliseks peateemaks pole kujunenud 600 000 inimese elujärje parandamine, vaid hoopis odav Läti naps. Piirikaubandus on muutunud omaette märksõnaks, et mitte öelda majandusharuks. Eesti ettevõtjad majandavad kiviviske kaugusel Lätimaal alkoholimüügiga ning sinnakanti sattuvad eestlased laovad autosse nii palju alkoholi, kui ainult mahub. Asi on jõudnud isegi nii kaugele, et Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip vaata et minestab, avastades oma kodust Läti maksumärkidega alkoholi, maksuamet valmistub karistama naabrimehele tris alus saunalavale sokutavat külameest ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval kutsutakse üles sõitma Lätti odavamat bensiini ja vägijooki tooma. Sellel pildil on küll midagi valesti.

Kartulikoored ja viin

Kujutame end ajas üle kümne aasta tagasi, mil pubides ja restoranis võis sigareti süüdata ning mõnuga tossutada. Kui riik oleks toona võtnud seisukoha, et küllap aitab lihtsalt manitsemine suitsetamist vähendada, võiksime tänagi näha söögikohtade lastenurgas passiivselt suitsetavaid jõnglasi.

Sama lugu on alkoholi ja sellele lisatava aktsiisiga. Kui probleemiga kuskilt otsast tegelemist ei alusta, pole lootustki, et see lahenema hakkaks. Mõistagi võib teha konstruktiivset kriitikat, kas selline aktsiiside tõstmine oli mõistlik, kuidas see mõjutab riigieelarvet, kuhu täpselt peaks meelemürkide pealt teenitav maksuraha suunatama, ja nii edasi, ja nii edasi. Aga lihtsalt jonn odava peatäie saamiseks tuleb küll ära unustada.

Balti ketis seisnud inimesed skandeerisid, et on valmis vaba riigi nimel sööma kas või kartulikoori. Nüüd, selle (taas) vaba riigi sajanda sünnipäeva eel on inimesed jälle valmis pöörama näo lõunanaabri poole. Aga mitte ühise saatuse nostalgiast, vaid odavama napsi saamiseks. Elame ikka huvitaval ajal.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...