Autojuhid tuleks saata kordusõppustele

Äkki peaks ohtlikke liiklusrikkujaid sagedamini arestikambrisse saatma, sest kuigi roolijoodikute trahvid on karmiks muutunud, lüüakse neile siiski käega ja ollakse võimelised oma patud kinni maksma.

Pilt: Scanpix

Autojuhid tuleks saata kordusõppustele

Lauri Laats

Äkki peaks ohtlikke liiklusrikkujaid sagedamini arestikambrisse saatma, sest kuigi roolijoodikute trahvid on karmiks muutunud, lüüakse neile siiski käega ja ollakse võimelised oma patud kinni maksma.

Paljudes ametkondades ja ettevõtetes nähakse kõvasti vaeva, et Eesti Vabariigi sajas sünnipäev saaks tähistatud väärikalt ja meeleolukalt. Ometigi on lustakate rahvatantsureklaamide ja kodumaale kingituste tegemise kampaania üle laotanud laiad tiivad tume vari. See tume vari on hetkeolukord meie liikluses, kust pea iga päev tuleb kurbi uudiseid viga saanud ja hukkunud inimestest. Vähe sellest, veebruari esimese nädala jooksul sai politsei roolist kätte 52 alkoholijoobes ning kuus narkojoobes autojuhti…

Kas tõesti on sedavõrd traagiliselt alanud liiklusaastas süüdi vaid ootamatult maha sadanud lumi ning liiga leebed nõuded teehooldusele? Ilmastiku- ja teeolud mängivad kahtlemata oma osa, kuid valdavalt on küsimus siiski rooli ja istme vahelises tihendis ehk siis autojuhis, kes istub joovastavaid aineid tarvitanuna rooli. Autojuhis, kes istub väsinuna rooli. Autojuhis, kes iga ilmaga armastab kiirust ületada ja ei karda ohtlikke möödasõite. Autojuhis, kes ei mõtle, et tema halb otsus võib pöördumatult segi paisata teiste inimeste elu või selle üldse lõpetada.


Talvistes teeoludes toimunud paljud liiklusõnnetused on andnud siseministeeriumile põhjust nõuda talvise teehoolduse karmistamist. Ametkonnad kutsuvad suurema lumesaju saabudes inimesi autosid koju jätma või ülima ettevaatlikkusega sõitma, kuid õnnetused juhtuvad ikka ja jälle.


Mugavus uinutab tähelepanu


Üks põhjus, miks hoiatused mõjuvad kui hane selga vesi, võib olla inimeste liigne harjumine hea eluga. Kuigi roolijoodikute karistused on küllaltki karmiks muutunud, lüüakse neile siiski käega ja ollakse võimelised oma patud kinni maksma. Äkki peaks selliste rikkumiste puhul sagedamini arestikambrit kasutama?


Autodki on muutunud nii mugavaks, et lausa uinutavad tähelepanu. Tänapäevased odavama hinnaklassigi autod on tavaolukorras sedavõrd hästi juhitavad ja täis elektroonilisi abimehi, et vajadus keskenduda tõesti auto juhtimisele muutub üha väiksemaks. Kui aga tee on lumine, rehvid ei haardu ja teine samasugune tuleb veel vastu, on õnnetus kerge tulema.


Kahjuks võib liikluspildis üha sagedamini näha, et tähelepanu hajutamisele annavad autojuhid ise jõudsalt hoogu juurde. Kui varem võideldi roolis mobiiltelefoniga rääkimise vastu, siis nüüd tuleb alustada võitlust, mis keskenduks juhtidele, kes pidevalt uudiseid skrollivad või oma tšätti uut teksti tipivad.


Võib-olla annabki see roolis uudiste skrollimise sündroom märku hoolimatust ja kiirustavast suhtumisest, mis iseloomustab ka teisi valdkondi. Majandusel läheb hästi, palgad kasvavad ning inimesed saavad lubada endale uusi ja häid autosid. Ja kui midagi juhtubki, siis maksab kaskokindlustus remondi kinni. Muret justkui polegi. Juurde tuleb ka autojuhte, sest üha rohkem inimesi saab seda endale lubada. Kuigi rääkimine on asendunud skrollimisega, teeb lumi teed endiselt libedaks ning autode kokku põrkamisel võivad inimesed surma saada.


Veoautod tuisuga seisma


Mõistlik oleks arutada, kas autojuhid võiks käia teatud perioodi järel nn kordusõppustel, umbes nii nagu kaitseväes vanu oskuseid meelde tuletatakse. Reisibusside tihe sattumine liiklusõnnetustesse peaks kaasa tooma arutelu, kes neile peaks kehtima rangemad nõuded, näiteks väiksem piirkiirus. Või peaks politsei alustama pidevaid kontrolle, kas reisijad on bussis turvavöö kinnitanud? Bussijuhid vastutavad päevast päeva inimelude eest, ehk peaks nende tervisekontrolle olema tihedamalt, samuti liiklusreeglite meeldetuletamist. Bussiga on küll hea kindel kulgeda, kuid füüsikaseaduste vastu ei saa nemadki.


Libeda ja tuisuga kergesti hätta jäävad veoautod tuleb julgemalt seisma käsutada, kui on selge, et nende liikumine hakkab liiklust ohustama. Rääkimata kõigest muust, mis juba eelpool juhtide kohta öeldud.


Eesti Vabariigile oleks sajandaks sünnipäevaks väga tore kingitus, kui inimesed liikluses tähelepanelikumalt käituksid ning oma võimeid üle ei hindaks. Mõnikord isegi päriselt auto koju jätaks, kui hommikul on tunne, et sõidu ettevõtmine teeb käed higiseks. Joobes peaga rooli istumine on sedavõrd lollakas tegu, et selle tegemata jätmine pole muidugi kingitus, vaid elementaarne käitumine. Eesti Vabariik on kahtlemata õnnelik, kui tema kodanikud suhtuvad liiklusesse ja selle ohtudesse tõsiselt ning ei jää vigaseks ega saa surma seetõttu, et möödasõitu on äge teha. Iga päev tuleb liiklusesse minna teadmisega, et pere ja lähedased ootavad ja vajavad sind tervena tagasi. Eesti Vabariik samamoodi, nii et tee siis talle see kingitus ja ole hoolikam.

Laadimine...Laadimine...