Elektri võrgutasude hinnakiri on kui rohelise mõttelaadi surm

Elektri kokkuhoid on mõttetus. See selgub, kui pisut analüüsida võrgutasude hindu. Teisisõnu, vähem elektrit tarbides võib juhtuda, et maksate rohkem, kui rohkem tarbides, kirjutab majandusteaduste doktor Väino Rajangu.

Pilt: Scanpix

Elektri võrgutasude hinnakiri on kui rohelise mõttelaadi surm (1)

Väino Rajangu

Elektri kokkuhoid on mõttetus. See selgub, kui pisut analüüsida võrgutasude hindu. Teisisõnu, vähem elektrit tarbides võib juhtuda, et maksate rohkem, kui rohkem tarbides, kirjutab majandusteaduste doktor Väino Rajangu.

Oli aeg, kus propageeriti elektrikütte kasutamist. See aga nulliti ära elektrituru ennatliku avamisega, mis hindu tõstis. Samas kehtestati aga ka võrgutasud, mis töötavad energia kokkuhoiu vastu. Nii mõnelegi elektritarbijale toob aga ülimalt loodussõbralikeks ja kokkuhoidlikeks peetud säästupirnide kasutuselevõtt alates uuest aastast kaasa karistuseks suurema võrgutasu.

Jutt on siin tarbijatest, kes kasutavad aastas elektrit kuni 250 kWh aastas.

Lisandub võrguühenduse kuutasu

Uus hinnakiri toob selle rühma tarbijatele alates 1. jaanuarist 2018 suured muutused. Varasematel aastatel ei teinud võrguteenuste hinnakiri vahet, kas aasta jooksul tarbiti elektrit üle või alla 250 kWh. Selle tarbijaterühma moodustava väikese elektritarbimisega suvilaomanikud, korteriomanikud, kes viibivad palju välismaal jne. Neile lisandub uuest aastast aga võrguühenduse kuutasu, mille suurus sõltub peakaitsme amprite arvust. Mida suurem on peakaitse amprite arv, seda suurem saab olema ka võrguühenduse kuutasu, kusjuures elektri tarbimine selgub eelneva, see tähendab 1. jaanuarist kehtima hakkava võrguteenuse puhul, 2017. aasta tegeliku tarbimise alusel.

Sellele rühmale tarbijatele kinnitatud tariifid tekitavad ilmselge motivatsiooni loobuda elektrivõrguga liitumisest või siis pirnid igale poole põlema jätta, tarbida rohkem elektrit. Suurem tarbimine aga ei motiveeri üldise üleilmse energia kokkuhoiu poliitika juures elektrit kokku hoidma, vaid tekib vastupidine efekt: väiksema tarbimise juures tuleb hakata rohkem maksma.

Selle kinnituseks esitan näite suvila kohta, kus peakaitse suurus on 3x20 amprit ja aastane tarbimine 245 kWh, millest 120 kWh oli päeva- ja 125 kWh ööhinnaga ("võrk 2"). Arvutuse teen ainult võrgutasude kohta, eeldusel, et elektrienergia, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi summad jäävad samaks.

Praegu kehtiva hinnakirja puhul on võrgutasude aastane summa koos käibemaksuga 15 eurot. Uuest aastast kehtima hakkava puhul aga sama suure tarbimise puhul 53,21 eurot. Tõus seega enam kui kolm korda. Kui aga tarbida käesoleva aasta jooksul elektrit 6 kWh rohkem (kokku 251 kWh), siis oleks järgmisel aastal võrgutasu kõigest 15,27 eurot. Pealegi 251 kWh puhul kõik elektriga kaasnevad tasud kokku moodustavad võrgu kuutasust väiksema summa. See näide illustreerib samuti ehk järjekordselt praegust heitlikku ja läbi mõtlemata energiapoliitikat.

Jälgige arvestit. Ja tarbige rohkem!

Kehtestatud hinnakirja puhul on seega ainuke soovitus: jälgige oma elektriarvesti näite. Ja kui aasta jooksul jääb natuke puudu 250 kWh-st, siis majanduslikust seisukohast lähtudes lihtsalt kulutage elektrit nii, et ületate 250 kWh piiri.

Eesti Energia tütarettevõtte Elektrilevi OÜ võrgutasude uued hinnad hakkavad kehtima 1. juulist 2017 ja teatud osas 1. jaanuarist 2018. Tavatarbijad elektri peakaitsme suurusega kuni 63 amprit võib jagada kinnitatud hinnakirja mõju alusel üldiselt kolme suurde rühma:

• esiteks tarbijad, kes kasutavad aastas elektrit üle 250 kWh;

• teiseks tarbijad, kes kasutavad aastas elektrit kuni 250 kWh; 

• kolmandaks suured tarbijad (näiteks põrandakütte puhul), kes on sõlminud liitumislepingu kuutasuga, mille suurus sõltub peakaitsme suurusest. Kui esimesest tarbijarühmast rääkisime, siis kõige vähem muutubki olukord keskmise tarbijarühma jaoks.

Mis puudutab kolmandat rühma ehk suuremaid elektritarbijaid, siis on igal konkreetsel tarbijal mõistlik teha oma andmete põhjal uus analüüs: kas on otstarbekas jätkata senise võrguteenuse paketiga või hoopis vahetada paketti. Kui näiteks mõne maja aasta tarbimine on üle 16212 kWh, siis on majanduslikult otstarbekas jätkata võrguteenuste paketiga "võrk 4". Kuid väiksema arvu kWh puhul on majanduslikult otstarbekam eelistada paketti "võrk 2".

Olenevalt hoone või korteri peakaitsme suurusest on erinevad ka need arvutuslikud kWh-id. Seetõttu põhjendatud otsuse tegemiseks on kasulik natuke meelde tuletada kooli füüsika ja matemaatika kursust.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...