Kogumikku koondatud 34 ekspeditsioonilugu on kirja pandud uurimisreisidel osalenute poolt oma kõige eredamate välitöö kogemuste põhjal. Raamatus on kasutatud rikkalikult pildimaterjali, nii fotosid kui etnograafilisi joonistusi, väljavõtteid uurimisreiside päevikutest ning asualade kaarte.
Eile toimus Eesti Kunstiakadeemia aulas raamatu “Kaugelt näeb lähemale. EKA soome-ugri uurimisreisid 1978 – 2012” esitlus. Kauaaegse ekspeditsioonijuhi Kadri Viirese koostatud raamat tutvustab 34 aasta jooksul toimunud EKA üliõpilaste avastusretki soome-ugri rahvaste juurde. Esitlusega kaasneb vestlusring soome-ugri uurimisreiside ning hõimurahvaste tänapäeva teemal.
1978. aastal alustas tollane EKA õppejõud professor Kaljo Põllu uurimisretkede korraldamist soome-ugri rahvaste juurde eesmärgiga leida ja dokumenteerida hõimurahvaste rahvakunsti kõige laiemas mõttes – nii tarbeesemeid, rõivaid-ehteid kui arhitektuuri. Tudengite erilist tähelepanu pälvisid kaljujoonised, mida kopeeriti Karjalas, Koola poolsaarel ja Valge mere ääres terviklike pannoodena. Kokku on soome-ugri uurimisreiside töös osalenud üle 400 üliõpilase, kellest paljud on täna silmapaistvad kunstnikud, teadlased ja arhitektid.
EKA rektori Mart Kalmu sõnul vormisid soome-ugri ekspeditsioonid tervete põlvkonade kunstnike ja arhitektide teadvust. “Ise läänt ihaledes ei unustatud oma sugulasi, kel elu meist veel hulga kehvem, ja tunti siirast huvi nende traditsioonilise elu vastu. Mõeldes, kuhu kunst tänaseks jõudnud on, pole vähetähtis, et etnograafia kaudu said kunstiüliõpilased kontakti teadustöö metoodikaga. See avardas nende maailmapilti oluliselt,” kirjeldab Kalm aastakümnete vältel tehtud ekspeditsioonide olulisust.
Käesolevasse kogumikku koondatud 34 ekspeditsioonilugu on kirja pandud uurimisreisidel osalenute poolt oma kõige eredamate välitöö kogemuste põhjal. Raamatus on kasutatud rikkalikult pildimaterjali, nii fotosid kui etnograafilisi joonistusi, väljavõtteid uurimisreiside päevikutest ning asualade kaarte. Lisaks leiab kogumikust Andri Ksenofontovi intervjuu Kaljo Põlluga, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Anu Korbi artikli suhtlemisest ja tagasisidest uuritavate kogukondadega, etnograaf Edgar Saare ülevaate ERMis säilitatavast etnograafilisest joonistekogust ning antropoloog Jean-Loup Rousselot analüüsi uurimisreisidest kui kogemusõppest (rite de passage).
Raamatu koostaja Kadri Viires jätkas Kaljo Põllu algatatud uurimisreiside läbi viimist erinevate soome-ugri rahvaste juurde alates 1994. aastast. Oma sissejuhatavas loos annab ta ülevaate uurimisreiside korraldamisega kaasnevatest raskustest ja erilaadsetest vahejuhtumitest ning vahetu välitöökogemuse olulisusest üliõpilastele.
Raamatu esitlusele eelnevat uurimisreiside ja soome-ugri rahvaste teemalist vestlusringi juhatab kunstiteadlane Anneli Porri. Osalevad Fenno-Ugria nõunik Jaak-Prozes, kunstikriitik Andri Ksenofontov ja EKA rektor aastatel 2005-2015 ning praegune Riigikogu liige Signe Kivi.
ääremaalased
30. sept. 2019 11:28